Teadlased lõid musta augu laboris

15. Feb 2008

See ei ole küll selline must auk, nii nagu neid ka meie galaktikas arvatakse ringi liikuvat ja kuhu kõik ettesattuv ära mahub. Tegu on kavala ideega, kuidas laserikiire impulsside peal tekitada üks musta augu sarnane moodustis ja selle peal siis uurida, kas Stephen Hawkingil oli õigus. Nimelt ei ole ühe nüüdisaja kuulsama füüsiku Hawkingi arvates must auk täiesti must, vaid kiirgab osakesi. Mida nimetatakse Hawkingi kiirguseks. Seda 1970. aastatel välja pakutud ideed näib praegu toetavat enamik kosmolooge. Kuid eksperimentaalset tõestust sellele pole veel ikka. Ja kosmosest on seda ka üsna raske kätte saada.
Ühendkuningriikide St Andrewsi ülikooli teadlane Ulf Leonhardt ja ta kolleegid aga kinnitavad nüüd, et suutsid luua musta augu laboris ja uurida selle sündmuste horisonti. Musta augu sündmuste horisont on säherdune piir, kust enam kaugemale augu sisemusest ei näe, see tähendab sealt edasi valgus ei pääse.



Teadlased kasutavad optilist kiudu, tulistades sellest läbi kindlat laadi laserimpulsse. Nad kasutavad asjaolu, et eri lainepikkusega valgus liigub optilises kius eri kiirusega. Esmalt lasevad nad kiusse suhteliselt aeglaselt liikuva laserkiire välke ja siis saadavad sellele kiirema järele. Esimene välge muudab kiu optilisi omadusi selles liikudes. Need häiritused sunnivad kiiremat impulssi liikuma aeglasemalt, kui see saab esimese välke kätte ja püüab sellest läbi tungida.
Nõnda jääb teine impulss, mida sondlaineks kutsutakse, lõksu ja ei suuda läbida esimese välke juhtserva, mis muutub seega justkui musta augu sündmuste horisondiks, millest edasi ei suuda valgus tungida.
See laseri must auk võimaldab füüsikutel uurida, mis juhtub valgusega sündmuste horisondi mõlemal poolel. Kosmoloogid on välja arvutanud, kuidas valgus sündmuste horisondile väljast- või seestpoolt lähenedes sagedust muudab. Ja nüüd jälgisid teadlased samasugust sageduste nihet oma eksperimendis. Nad arvavad, et kui nende musta auku soojendada 1000ŗC peale, siis hakkab see footoneid “kiirgama”.
Allikas: NewScientist/AlphaGalileo

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri