teadus.ee » Arhiiv » Kes kaitseks inimest?

See teaduskirjanik Tiit Kändleri essee ilmus maikuuu Eesti Looduses

Kui te lähete kaubamajja ja riivate seal riiulil sadade seas seisvat klaasist anumaga kohvimasinat, nii et see põrandal puruneb, või kui komistate riiuliserva otsa ja kukkudes on luud-kondid murrate, mis te arvate, kumb sündmus tekitab poepidajas tulisema reaktsiooni? Kummal juhul jõutakse varem kohale ja teiega suhtlema asutakse?

Muidugimõista kalli poekauba rikkumise puhul.

Kui riik ehitab läbi riigi raudtee, mis te arvate, millest peetakse trassi kulgemise detailide puhul rohkem lugu – kas inimese elumajast või kaitsealuse konna elulombist? Muidugi konna omast.

Kuidas on nõnda juhtunud, et loodusteadlik rahvas peab küll inimest looduse osaks ja kuulutab, et inimene ei saa olla looduse peremees, vaid peab elama sellega harmoonias, kuid kui tuleb teha valik, kas lõigata maantee läbi kunagi ammu kehtestatud looduskaitseala või kaua varem rajatud põlistalu maade, langeb valik põlistalu hävitamise suunas?

Eesti looduskaitseseaduse põhimõtted töötas välja Teodor Lippmaa, kuid kui Peeter Päts oli määratud valdkonna ülemuseks, kaldus kaalukauss kodumaise turismi arendamise, mitte looduse kaitsmise poole. Teodor Lippmaa taandus. Järgnevad sõja-aastad näitasid, et maailm vajab tegelikult inimese kaitsmist enam, kui teiste liikide kaitsmist.

3-pitka_-hernehirmutisa-200x300-1516656

Et rass on kuulutatud ebakorrektseks sõnaks, siis lähtun tõsiasjast, et nii nagu loomaliigil on oma alamliigid, on ka Homo sapiensil oma alamliigid oma fenotüüpide ja keeltega. Ning kuigi nüüdismaailmas ei tundu inimene liigina olevat ohus – arvukus kasvab jõudsalt –, siis alamliigiti on väljasuremise ohud ometi olemas.

Eesti alamliik on väljasuremise ohus, see on selge. Kes võtaks vastu selle alamliigikese kaitse ja õiguste seaduse, et ma saaksin end tunda võrdväärsena musta toonekure ja kärnkonnaga?

Üldisemalt rääkides pidagem silmas asjaolu, et siiani pole universumist avastatud ühtki märki elust, kõnelemata mõistusega elust. Ja et meenutada ameerika teaduskirjanikku Carl Saganit, siis meenutan tema tõestus selle kohta, et Maad ei ole külastanud arukad olendid: vastasel juhul oleks teleprogrammid kinni pandud.

Ameerika astronoom Frank Drake tuletas 1961. aastal maaväliste tsivilisatsioonide esinemise tõenäosuse. Itaalia füüsik Enrico Fermi aga juhatas tähelepanu, et vaatamata suhteliselt suurele tõenäosusele ei ole nende tsivilisatsioonide peast ei jalast märki. NASA ja ESA saavad oma programmidesse elu otsingud sisse kirjutades neid ehk libedamalt rahastada, kuid tulemust ei ole. Nüüdseks, pool sajandit pärast hurraaoptimismi, on vastus küsimusele, kas Maa on eriline või tavaline planeet Universumis, kaldumas erilisuse poole.

Kas siis Koperniku ja Bruno ja Galileo revolutsioonilised ning vahel traagiliselt lõppenud teooriad on valed? Muidugimõista mitte, ent kui astronoom Erik Zackrisson ja tema Uppsala Ülikooli kolleegid arvutisimulatsiooniga oma universumi lõid, kuhu nad kandsid seni leitud ja tõenäoliselt olemas olevad maalaadsed eksoplaneedid, seejärel rakendasid oma mudelile kosmoloogilisi seaduseid, nii nagu me neid tunneme, siis jõudsid nad järeldusele, et Maa on Koperniku printsiibi väike rikkuja.

Tõenäoliselt esineb universumis 700 kvintiljonit tahket eksoplaneeti. Ent enamik neist on tohutult erinevad Maast. Nende planeetide keskmine eluiga on Maa omast tuduvalt suurem. Seega, kui mõistusliku elu teke on määratud loodusseaduste vääramatusega, siis peaks ju sellist elu olema ammuilma enne maist elu universumis tohutul määral. Kuid Maa püsib vapralt Kopernikuse printsiibi rikkujana.

Olgu intelligentne elu nii haruldane kui tahes, inimolendi ja inimese alamliigi elu on haruldane igatahes. Inimene peabki rongist maha jääma, selleks ta rongi leiutas. Kuid ühiskond peab oma rongiliikluse nõnda edendama, et tuleb järgmine, kuhu peale astud. Minu meelest on asi Eestis EL seadustiku tõttu kaldunud kõvasti inimese kahjuks. Meil on soid, nii et tapab, kuid neid tuleb taastada. Kas pole see sama, mis jõgede voolu pöörata? Ja pöörataksegi, ehitades nn kalaojasid kui loomaallmaakäike. Kuid vesi on vesi, ja kunstlikud rajatised sellele vastu ei pea, kõnelemata sellest, et me ei tea, kas kuivendatud soost üldse soo saabki. Ja milleks – kui meil on kümneid tuhandeid praktiliselt nälgivaid lapsi? Eestis, meie enese silme all?

Meil on sellised toredad asjad nagu looduses liikumise reeglid. „Kõige olulisem on meeles pidada, et looduses tuleb käituda vastutustundlikult ja mõistlikult. Kindlasti ei või häirida linde ja loomi ning kahjustada nende elupaiku, häirida kodurahu ja kahjustada omandit, vigastada puid ja põõsaid ning saastada ja prügistada.“ Tore on, kuid ilma loomi ja linde häirimata ei ole võimalik mul isegi oma õuel liikuda.

1-ambla_-eramaavc3a4rava-200x300-2081198

„Peamine on meeles pidada seda, et võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal.“ Iga maatükk on minu jaoks võõras, kui see mu õu ei ole. Kuidas ma ometi kord poodi pääseks?

„Kui matkates tuleb aga vastu silt “Eramaa”, siis tuleb kindlasti maaomanikult maal viibimiseks küsida luba või valida teine marsruut.“ Kui aga pöörad end ümber ja näed, et ka selja taga on sama silt – kas peadki siiasamasse maha surema? Sellisesse olukorda olen sattunud enam kui korra.

Milleks ma need tobedad näited tõid? Et tõestada: meie seadused ei ole tehtud inimese jaoks. Need on mõistetamatud ja nende järgi pole võimalik igal elujuhtumil elada. Ühele seaduse tegijale Riigikogus ent makstakse sama palju kui Eesti keskmise küla elanikele kokku, enam kui autofirma Tesla juhile, kas teate. Siin ongi asja uba. Meie poliitikud ja ametnikud on loonud enesele mingi teise alamliigi, millesse mina ei kuulu. Nad on langenud musta auku, nõnda et nad ei tea, mis sellest väljaspool toimub.

Selle asemel, et kaitsta ja hooldada olemasolevat loodust oma soode-rabade, jõgede-tammide ja teede-radadega tegeldakse asjadega, mis ei paranda lõppkokkuvõttes ei meie inimalamliigi ega ka loomade elu. Sest Brüssel ei toeta inimese elu kestmist, vaid soode taastamist, tammide õhkulaskmist, loodussõbralike ja odavate lambipirnide keelustamist ning loodust täiesti tühisel määral ohustavate kilekotikeste ärakaotamist.

Brüssel ja Eesti ametnikud oskavad täpselt ütelda, mitu inimest sureb aastas, kui meil inimesed ahjusid puudega kütavad (sest puudega kütmine parteisid rahastavaid ärimehi palju ei rikasta). Kuid kes arvutaks välja, mitu inimest sureb aastas meie ametnike väljamunetud ogarate ja täitmatute seaduste ning parteide huvides minusugust inimalamliiki lõhestavate katkematute kõnede, kirjade, reeglite tõttu?

2-ambla_-kirikuaia-vc3a4rav2a-200x300-1552151

Ameeria ulmekirjanik Isaac Asimov mõtles välja robotite kolm seadust, et robot oleks tõhus ja inimesele liiga ei teeks. Enne veel, kui osa meist muutuvad robotiteks väljamõeldud digimaailmas, tuleb välja töötada inimkaitseseadus ja see meie riigi prioriteediks kuulutada. Sellest, mitte raha lugemisest, peavad lähtuma kõik teised seadused ja teod, alates avalikust transpordist kuni õpetamiseni välja.

Fotod: Tiit Kändler, allkirjad:

1.Vao lähistel, pagulaskeskuse ja Pitka maja säilinud vundamendi vahel on tõeline inimhirmutis. Kuidas seda tõlgendada?

2.Mõistatus Ambla lähistel.  Kas ma ei tohi metsa minna või sealt väljuda?

2.Ambla kirikaia jalgvärav näitab inimese proportsioone.

Jaga