Kolm juubelit korraga

21. Mar 2008

Elu probleemist huvitatutel on põhjust lähiaegadel pidada ka rahvusvahelisi teadusjuubeleid. Eelkõige pean silmas DNA kui geeniaine ehituse selgitamist 55 aastat tagasi, mis kulmineerus Karl Ernst von Baeri sünnipäeva paiku 28. veebruaril 1953.a.
Teiseks, pool sajandit tagasi, 1958.a ilmus trükist artikkel, milles Francis Crick tutvustas oma hiljem kuulsaks saanud Tsentraaldogmat. Ja veel, kolmandaks, 35 aastat tagasi, 1973.a paiku tehti pärmi fenüülalaniini tRNA-st röntgenpilt, mis näitas , et Elus ei mängi sugugi alati põhirolli klassikalised e standardsed e kanoonilised Watson-Cricki lämmastikaluspaarid, vaid on ka teisi, mis mõnes RNA piirkonnas isegi suuremat tähtsust omavad.
Kõigile neile kolmele teadusjuubelile olen EV aastapäeva puhul pühendanud pika, 47-leheküljelise arutluse. Näiteks olen toonud kontsentreeritud kujul DNA struktuuri de&”154ifreerimisloo ja seda mitmekülgselt analüüsinud.
Mittestandardsete paaride, eriti C-A-ga olen ise tegelenud ja diskuteerin põhjalikult ka nende üle.
Raik-Hiio Mikelsaar

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri