Hirm tarretab vere ja kahjustab südant

28. Mar 2008

Südamehaigused on hädad, millest Lääne ühiskond kuidagi lahti ei saa. Pigem hiilib neid juurde – ja eelkõige Läänega hiljuti liitunud riikide kodanike kaudu. Põhiliselt nähakse südant haigeks tegevate põhjustena vähest liikumist, liigsöömist ja suitsetamist. Prantsuse fenomeniks on hakatud nimetama asjaolu, et Lõuna-Euroopas süüakse küll tublisti loomset rasva, ent südamed on neil ikka tervemad.
Kuid kas ei tee südant haigeks ka miski muu põhjus? Võibolla teeb südame haigeks hoopis see, kui süda kogu aeg valutab. Nüüd on tulnud kinnitusi, et rahvasuu ei aja siingi pada. Hirm võib tõepoolest vere tarretama panna. Ja seda sõna otseses mõttes.
Bonni ülikooli meditsiinitudengite hiljutise uurimuse kohaselt, mida refereeris Euroopa teadusportaal AlphaGalileo, kämpub ärevushoogudest vaevatud inimeste veri enam kui füsioloogiliselt tervetel inimestel. Ärevatel inimestel on ka suurem võimalus surra südamehaigustesse. Eriti suureneb pideva ärevusega tromboosi ja südamerabanduse oht.
Ka enne on tähele pandud, et stress ja ärevus mõjutavad vere hüübimist. Kuid need tähelepanekud põhinesid tervete inimeste küsitlemisel. Nüüd aga uuriti ärevushäirete alla kannatavaid patsiente.


Kas väike kajakake kannatab ka ärevuse all? Foto Teadusfoto 2007 kollektsioonist. Autor selgub reedel.

Igaüks muutub vahel äravaks, kas siis vanaema pimedas keldris või tühjal öisel Tallinna tänaval. Või miks mitte ka lugedes uut Eesti tööseadust. Haiglased ärevushood tabavad mõnda inimest näiteks rahvahulgas. Tagajärjeks on higistamine, värisemine, paanika või koguni minestamine. Või isegi surm. Sotsialofoobid aga ei julge lõpuks üldse oma kodust väljuda. Kole on suhelda teiste inimestega!
Bonni üliõpilased võrdlesid 31 paanikahäirete all kannatavat õnnetukest tervete, sama vanusega ja samasooliste inimestega. Neilt võeti vereproovid ja paluti arvutil sooritada mõned testid. Siis võeti teine vereproov. Selgus, et ärevatel patsientidel aktiveerus hüübimissüsteem rohkem kui teistel. Veres toimib kaks hüübimismehhanismi. Üks neist tagab vere hüübimise näiteks vigastuste korral. Teine aga, vastupidi, hoiab vere voolavana ja lagundab tekkivaid kämpe.
Ärevushäiretega inimestel läheb süsteemi tasakaal paigast ja hüübimine kasvab ning voolavus väheneb. Nii võibki arter ummistuda.
Nii et südamehaiguste vähendamiseks pole oluline mitte ainult vähendada suitsetajate arvu ja edendada liikuvat eluviisi. Vaid saada lahti ka ärevusest. Kui aga ärevus valdab pea kogu ühiskonna, nii nagu näiteks on juhtumas Eestis seoses taltsutamatu inflatsiooni, kinnisvarakrahhi ja üleüldise peataolekuga, siis ei ole soovitada muud kui tõhustada südamekliinikute tegevust. Ärevaks teeb aga see, et kust võtta nende jaoks raha?
Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri