Vanima helikonservi ei teinudki Edison

11. Apr 2008

Siiani on peetud esimeseks salvestatud hääleks lauset “Mary had a little lamb,” mille Thomas Alva Edison omaleiutatud fonograafi tinafooliumile jäädvustas aastal 1877.
Kuid märtsi alul tuli välja sensatsiooniline salvestis, mis tehtud 17 aastat enne Edisoni. Ja ajaloo irooniana on see pärit prantslastelt.
Kümnesekundilisel salvestisel kõlab folklaul “A Claire de la Lune” ja see tehti 9. aprillil 1860. Aparaatus, millele lauluke kirjutati, ja mis patenteeriti 1857. aastal, kannab nime fonoautograaf ja see valmistati, et teha helid nähtavaks, mitte neid tagasi mängida. Ent fonoautograafiline salvestus ehk fonoautogramm võimaldab ka tagasimängimist ehk paberile kantud vinkavonkalised jooned heliks muuta, mida ka Californias asuva Lawrence Berkley National Labaratory teadlased tegid.

Fonoautograafi peeti seni veidruseks, mille mõtles välja Pariisi trükkal ja leiutaja Édouard-Léon Scott de Martinville, kes suri teadmisega, et helisalvestamise au ja kuulsus on ebaõiglaselt läinud Edisonile. Scotti riistal oli silindriline sarv, mis oli ühendatud kirjutussulega, mis joonistas helilained õlilambi tahmaga mustaks tehtud paberilehtedele. Scott lootis, et üleskirjutisi saab hiljem dešifreerida.
Lawrence Berkley teadlased kasutasid optilist kuvamist kui virtuaalset sulge ja moodne tehnoloogia tõi kuuldavale helid neist poolteist sajandit tagasi tehtud joontest.

Scotti avastus pärineb ajast 28 aastat enne seda, kui Edison jäädvustas oma fonograafi vahasilindrile Händeli oratooriumi, mida peetakse praegu vanimaks säilinud taasesitatavaks salvestiseks.
Léon Scott arvas, et helide tõelise tähenduse tabamiseks tuleb neid vaadata. Helid tuleb üles kirjutada nagu sõnadki. Edison tõenäoliselt Scotti avastusest ei teadnud. Kuid Scott pidas teda lihtsalt helisalvestuse edendajaks, mitte leiutajaks. Ja kutsus aasta enne oma surma, 1879. aastal pariislasi kaitsma jänkide eest prantslaste rahvuslikku uhkust. Nüüd siis on ta ajaloo unustuse hõlmast välja toonud ameerika teadlased.
Allikas: The New York Times

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri