teadus.ee » 2006 » October

06.10.2006

Horisont nr 5/2006
56 lk, hind 34.50

Septembrikuu Horisondis kirjutab biokeemik Katrin Saks, et suguhormoonid mõjutavad lisaks suguelunditele ka südant, närvisüsteemi, luid. Õpetlik lugu nii meestele kui naistele. Ja võrdõiguslastele. Füüsik Harry Alles kirjeldab Helsingi külmalabori haruldasi eksperimente, mis mõneti simuleerivad Universumi tekke järgseid aegu. Ajaloolisest terrorist Inglismaal kirjutab ajaloolanne Irja Laine, ja sellest, miks maale läbi puuritakse, geograaf Alar Läänelaid.
teadus.ee

06.10.2006

Laboris tuleb sel pühapäeval juttu geenitranskriptsioonist, RNA interferentsist ja kosmilisest mikrolaine-reliktkiirgusest, ehk siis tänavused Nobeli teaduspreemiad toonud uurimistöödest. Lisaks peatutakse meie ainsal looduslikul kaaslasel – Kuul. Saade algab Vikerraadios pühapäeval, 8. oktoobril kell 17:05, seda toimetab Priit Ennet.

Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/

Allikas: Vikerraadio 06.10.2006

TARTUS FOTONÄITUS “EESTI TEADUSFOTO 2006” Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomemäel avati 11. septembril näitus “Eesti Teadusfoto 2006”. See jääb lahti kuni 12. novembrini. Näitusel on välja pandud võistluse 40 parimat tööd. Elektroonilise nädalakirja teadus.ee korraldatud teadusfoto võistlusele saadetud 231 töö seas oli pilte nii kooliõpilastelt kui tunnustatud teadlastelt, kokku 42-lt autorilt.

Eestis polnud siiani korraldatud ühtki teadusfoto võistlust. Esimese võistluse korraldajad tõlgendavad teadusfotot laiemalt kui pelk teadusartiklit illustreeriv pilt. See on dokument, kuhu on püütud teadusekspeditsiooni dünaamika, labori argipäev, mikroskoobi alla jääva maailma ilu, kosmose põhjatus. Teadusfotol on loomulik koht nii teadlasel kui tema uuritaval maailmal.

Fotovõistluse peavõidupilt, Ivar Jüssi foto hülgeuurija igapäevast.
(more…)

06.10.2006

Juba jälle need vanad kreeklased! Sedapuhku on selgunud, et nad tegelesid ammu enne meid nanotehnoloogiaga. Nimelt kasutasid kreeklased ja roomlased nanoosakesi, et oma juukseid tumedaks värvida. Pariisi muuseumiuuringute keskuse teadlane Philippe Walter ja ta kolleegid said jälile kahe tuhande aasta tagusele retseptile, mida Kreeka Retsepti nime all müüdi ja millega halle juukseid taas mustaks saadi. See oli pliist ja veest tehtud pasta. Juustel reageerib see keratiinvalgu väävliga ning tekivad mustad pliisulfiidi kristallid. Need osakesed on viie nanomeetri suurused. Keratiinfiiber moodustab tillikese maatriksi, milles keemiline reaktsioon toimub ja mis kontrollib kristallide kasvu ning paiknemist.
Allikas: Nature

06.10.2006

Aspiriin on üks väheseid meditsiinimaailma üle saja aastaseid noorukeid. Alul kasutati seda valuvaigistina. Seejärel avastati, et aitab ka südamehaigusi ennetada. Ja ajurabandust leevendada. Ja leevendab vähki. Nüüd on Briti teadlased avastanud, et ka aspiriini lähisugulasel on vähivastaseid mõjusid. Nimelt vähendab aspiriin uute veresoonte teket, mis toidavad arenevat kasvajat. Newcastle´i ülikooli teadlane Helen Arthur ja tema kolleegid näitasid, et ka aspiriini lähedane salitsülaat vähendab samuti uute veresoonte teket.
Allikas: AlphaGalileo

06.10.2006

See, et magusat eelistavad naised enam kui mehed, on lihtsalt müüt. Tegelikult on just mehed kõige suuremad maiasmokad. Vähemasti Soome mehed. Ja kõige meeldivamad lõhnad on šokolaad ning roos. Ning pool teie magusaarmastusest on pärit teie esivanematelt. Sellise tulemuseni jõudsid Soome teadlased, kui nad uurisid 28 suurpere maitse- lõhna- ja toidueelistusi.
Uuriti 146-te täiskasvanud soomlast, kes kuulusid 26-te perekonda. Teadlasi huvitas, kuidas inimesed erinevaid lõhnu ja maitseid hindavad. Nuusutada anti neile 12 lõhna. Maitsta anti nelja erineva kangusega suhkrulahust ja kolme erineva kangusega keedusoolalahust. Lisaks veel ainet nimega PROP, mis tekitab kibeda maitse aistingu. Selgus, et naised eristavad valdavalt lõhnu paremini ja hindavad neid tugevamaks kui mehed.

Mehed on maiasmokad. Ja pool nende magusahimust on päritud esivanematelt.
(more…)

06.10.2006

Ei juhtu just sageli, kui Nobeli füüsikapreemia antakse kosmoloogidele, kes uurivad, kuidas universum tekkis. Sest ega nende tulemusi ju ikkagi täpselt enam kontrollida saa. Midagi siiski saab. Nimelt seda, mis on pärit universumi algaegadest. Nagu näiteks komilist mikrolaine taustkiirgust (CMB). Kosmiline mikrolaine taustkiirgus avastati 1964. aastal. See pärineb aastast 380 000 pärast Suurt Pauku, mil footonid vabanesid vangistusest. Selle kiirguslik temperatuur on 2,7 K. Kuid kuidas see jaotub ruumis ja sageduste järgi, polnud siis veel teada. Kosmilise taustkiirguse uurija, satelliit COBE (Cosmic Background Explorer) lugu algas 1974. aastal. 1989. aastal lennutati satelliit orbiidile. Idee oli mõõta CMB üle kogu taeva. Sellel oli kolm riista, mis katsid lainepikkused ühest mikromeetrist ühe sentimeetrini. Soov oli mõõta nii kiirguse anisotroopiat, see tähendab, et kust tuleb seda enam, kust vähem, kui ka selle spektrit, see tähendab jaotust sageduste järgi. Projektis osales enam kui 1000 teadlast, inseneri ja ametnikku. John Mather oli selle juhtivteadlane, George Smoot diferentsiaalse mikrolaine radiomeetri juhtivteadlane. Selle nädala kolmapäeval määrati neile kahele täpsete mõõtmiste eest Nobeli preemia. Tegelikult on kogu töö taga, nagu juba viidatud, tuhat inimest. See pole Nobeli puhul küll esmakordne, kuid siiski ka mitte iga-aastane juhtum. Tavaliselt on küll nõnda, et teadlaste rühmad uurivad sama asja ja võistlevad omavahel. Kuid nüüd oldi väljaspool igasugust konkurentsi. Kuid see-eest tehti täpset tööd. Lõppeesmärgiks saada teada rohkem tumeda aine kohta, millest enamjaolt universum koos seisab. Kuid too pole ennast veel inimesele kätte andnud.

Tiit Kändler

06.10.2006

Tüsedaid Albaanias ja Kreekas: 80% Soomes: 55% Norras: 25%

Allikas: WHO

06.10.2006

Taevalaotus kui pühademuna. Sel nädalal võitsid Nobeli füüsikapreemia mehed, kes juhtisid satelliidi abil tehtud taevalaotuse mõõtmisi. Mõõdeti kosmilist mikrolaine taustkiirgust, mis pärineb universumi algaegadest. Selle eredus pole jaotunud ühtlaselt. Mis selgitab, miks ikkagi tähed ja tähtkujud tekkisid. Loe to.imetaja lugu.
Allikas: NASA

06.10.2006

“Maailm elab ohtlikult. Kas sellepärast, et on vähe valida või seetõttu, et tehakse valed valikud.”
WHO peadirektor Gro Harlem Brundtland maailma terviseassambleel 2002