teadus.ee » 2008 » November
31. aug. 2018
28.11.2008
kunst.ee 3/08 Peatoimetaja Heie Treier SA Kultuurileht
96 lk
Ehtekunstnik Kärt Summatavetist kui leiutajast on kirjutatud siin-seal. Kuid esmakordselt saab lugeda, milles ta leiutis siis täpselt seisneb ja kuidas ta selle peale tuli. Sest kunstnik kirjutab ise, vahendajata, ja pealegi veel lühidalt ning selgelt. Tõeline innovaatilisus. Veel leiab kunst.ee seest ajalugu – Kädi Talvoja kirjutab, kuidas 1957. aasta Moskva noorsoofestivalil välismaine abstraktne kunst mõjus ja vastu võeti. Selgub, et toonased näituste külalisteraamatud olid ainus võimalus väljendada vabalt oma arvamust. Võta või jäta –nagu tänased netikommentaarid!
teadus.ee
28.11.2008
Jumalikult teadusest Candace B. Pert Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult Tõlkinud Raili Puskar Balti Raamat OÜ
301 lk
“Esmamulje on otsustav.” Nii alustab oma eessõna Candace B. Perti raamatule Naomi Judd. Raamatule, mis kannab unelmate pealkirja. Sest kes siis ei tahaks end tunda jumalikult. Mida iganes see “jumalik” ka ei tähendaks. Kuid see sõna mitte ainult et on sügavalt juurdunud meie kultuuri, vaid lisaks veel müüb ka. Nii minagi avasin raamatu just nimelt selle sõna mõjutusel. Ja jäingi teksti kinni.
28.11.2008
Bluff pole see, mis hästi lõpeb. Raamatupoodide riiulitel laiutamine on sealjuures veel köömes. See võib tungida hinge ja sealtkaudu ka rahakotti. Nüüd on eesti keeles olemas raamat, kust saab uurida, kuidas bluff teid võib keerata ümber sõrme. Soome Instituudis Harju t. 1 toimub järgmisel reedel, 5. detsembril kell 15.00 tuntud Soome psühhiaatri Hannu Lauerma raamatu “Usk, lootus ja ohtlik bluff” esitlus. Kohal on ka autor ja teose eestikeelse tõlke erialatoimetaja psühhiaater Alo Jüriloo. Raamatu on tõlkinud Kulle Raig. Inimest on võimalik kasvatada, õpetada ja toetada. Samal ajal on aga võimalik teda ka manipuleerida ning selleks on lugematuid viise. Kasulik on teada, et sugestioonil ja pettusel põhinevat mõjutamist esineb nii argielus kui ka poliitikas.
Raamatus tehakse ulatuslikke tagasivaateid ajalukku ning selgitatakse, kuidas on võimalik inimese käitumist mõjutada. Tuginedes mineviku ja nüüdisaja šokeerivatele juhtumitele, tuleta sugestiooninähtuste ja kriminaalpsühholoogia asjatundja psühhoterapeut Hannu Lauerma meile pidevalt meelde, kui oluline on ratsionaalne, kriitiline mõtlemine ja kui ohtlik selle hülgamine.
Autor tõestab veenvalt, et manipuleerivatele sisendustele allumine võib viia selliste tagajärgedeni, mille kõrval rahast ilmajäämine tundub tühine. Et aga näiteks 800 000 krooni needuse äravõtmise eest ei ole just halb teenistus, on enam kui tõenäoline, et seda ikka ja jälle üritatakse. Bluffimisel ja pseudoteadusel on tänapäeval siiski ka palju rafineeritumaid vorme, mistõttu nende äratundmine võib osutuda raskeks. Muuseas ka selle tõttu, et nad on leidnud endale mugava pesa esinduslikeks peetavates väljaannetes, televisioonis ja mujalgi. Hannu Lauerma raamat pakub abimaterjali ka neile, kellele valmistab muret kas enda või lähedase sattumine ühendusse, kes inimestega manipuleerides oma võimu kuritarvitab.
Allikas: Soome Instituut
28.11.2008
Linnud ei ole just kuigi suured nuusutajad. Väheste haistmismeelega lindude sekka on nüüd lülitatud ka aed-karmiinleevike.
Indiana osariigiülikooli teadlane Timothy Roth ja tema kolleegid panid linnutoidu ventilatsioonikappi. Puhusid siis sellest kahe päeva jooksul läbi lõhnatut õhku. Leevikesed asusid seejärel toitu rõõmsalt sööma. Siis puhuti toidukapp õhku üle kassi ja küüliku väljaheidete ning vee. Mõlemad väljaheitelõhnad peletasid linde toidu juurest. Suurim oli efekt kassi puhul, millest uurijad järeldavad, et linnud suudavad kiskjat selle väljaheite järgi ära tunda.
Allikas: Nature
28.11.2008
Veinidegusteerijad keerutavad maitstavat nestet suus, ise teadmata, et kogu maitsebuketi nautimisele ei aita kaasa mitte mulistamine või lürpimine, vaid suus elavad tillukesed bakterid. Need bakterid aitavad meil tajuda veini, sibulate või piparde keerulisi maitseid.
On teada, et maitse tajumisele aitab kaasa lõhn. Genfis paikneva lõhnakompanii Firmenich teadlane Christian Starkenmann ja ta kolleegid olid eelnevalt leidnud, et sülg võib muuta lõhnatud väävlit sisaldavad puu- ja köögiviljadest pärinevad ühendid aromaatseteks tioolide nimelisteks kemikaalideks. Firma nuusutajate paneel suudab ühendite lõhna määrata vaid siis, kui need on lahustatud süljes. Aroom paiskub esile 30 sekundi pärast ja hääbub kolme minuti järel. Sellise muundamise eest vastutab vähemalt üks suubakter, Fusobacterium nucleatum. Kui seda lisati muidu bakteritest steriilseks tehtud sülje sisse, siis hakkasid lõhnatud algained äkitselt lõhnama.
Allikas: New Scientist
28.11.2008
Null pole number ja üks on esimene täisarv, mis jagub jäägitult vaid iseendaga. Nii pole ka sada mingi eriline arv, ehkki inimene kipub sellele omistama teatavat heroilisust. See teadus.ee number on järjekorras sajas. Oleks nagu põhjust juubeldamiseks. Aga teisalt ei ole ka, sest kui kõik oleks sujunud kavandatu kohaselt, oleks praegune järjenumber palju suurem. Kuid hea, et niigi läks.
Mis seal ikka pikalt pajatada, eks püüame minna edasi.
Täname toetajaid, kaasamõtlejaid, hääde soovide lähetajaid, kritiseerijaid, vigade ülesleidjaid, kaas autoreid ja sisu lähetajaid. Eriti: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Teadus- ja Haridusministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, Eesti Päevaleht, Eesti Energia, ilm.ee, Horisont, Loodusesõber, kunst.ee, Tieteessä Tapahtuu, Tarkade Klubi, Hea Laps, Nature, AlphaGalileo, Briti Nõukogu, Eesti Rahvusringhääling, Acid Rain, Canon Eesti, Käsmu Meremuuseum, KBFI, Tartu Observatoorium, TTÜ Geoloogia instituut, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Looduse Omnibuss, Tartu ülikooli muuseum, Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu, ja veel üks, kelle küllap olen siinkohal ära unustanud.
Tiit Kändler
28.11.2008
Tõravere populaarsus. Astronoomid ja atmosfäärifüüsikud ning ilmateadlased ei tee Tõravere mäel ainult teadust. Siin leiavad huvilised alati lahkeid teejuhte, kes juhatavad täheteaduse ja ilmavaatluste radadele. Stellaariumis saab näha nii astronoomia ajalugu kui päikesesüsteemi mudeleid.
Foto: Tiit Kändler
28.11.2008
1. ämblikud, 2. mesilased, 3. mardikad, 4. liblikad.
Allikas: New Scientist
28.11.2008
“Te tunnetegi end sitasti, kui sööte sõnnikut.”
Candace B. Pert, USA närviteadlane
08.11.2008
Selle sajandi kaheksa aastaga on süsihappegaasi tootmine kasvanud neli korda kiiremini kui eelnenud aastakümnel. Inimese päevase energiavajaduse rahuldaks üks kilo põlevkivi. Kui see vaid seeduks.
Allikas: Eesti Energia, Global Carbon Project