teadus.ee » 2009 » February

20.02.2009

teleskoop-8401109

Horisont pakub astronoomia-aastal rohkesti lugemisvara astronoomia kohta. Kõigile, kes tellivad Horisondi enne 24. veebruari, saadame tasuta ka lisaväljaande “TELESKOOBID eile, täna ja homme”. Tellida saab telefoni teel 611 5320 või meie kodulehe kaudu horisont.ee 2009. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks. Selles on vaieldamatu roll Galileo Galileil. Just Galilei oli see, kes 400 aastat tagasi teleskoobi ehitas ja sellega peatselt tähistaevast uudistama asus. Esimese teleskoobi olevat Galilei valmis saanud 1609. aasta juunis, teise, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustas ta sügisel. Horisont lisab juba märtsinumbrile TELESKOOBI-eri, milles Tartu observatooriumi teadur ja astronoomia-aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad. TELESKOOBI-eri tehes on Horisont meeles pidanud neid lugejaid, kes tuletavad toimetusele alailma meelde ajakirja algusaegade väikest formaati, ning kujundanud TELESKOOBI-eri just selles legendaarses vormis.

Ühtlasi soovitab Horisont hoida silm peal ajakirja veebilehel, kus üks värskemaid uudiseid kõneleb näiteks Maa-laadsete planeetide pere uuest pesamunast: “Leitud on seni kõige väiksem planeet teise tähe ümber. Maast vaid kaks korda suurema läbimõõduga eksoplaneet viib inimkonna sammu lähemale päris Maa-taoliste planeetide leidmisele ning kirjeldamisele.” Lähemalt vaata juba horisont.ee

Allikas: Horisont 20.02.2009

ut1-1398848

Universitas Tartuensis Tartu ülikooli ajakiri Veebruar 2009 Peatoimetaja Sigrid Sõerunurk

52 lk

Tartu ülikooli senine nädalaleht Universitas Tartuensis on moondunud kord kuus ilmuvaks samanimeliseks ajakirjaks.

(more…)

20.02.2009

kunst-ee4_-08-9831081

kunst.ee Kunsti ja virtuaalkultuuri kvartaliajakiri 4/08 Peatoimetaja Heie Treier

96 lk, hind 60 kr

Äsja saabus teadus.ee toimetusele sõbralikult kunst.ee toimetuselt nende möödunud aasta viimane number. Vahva näha, et selles on – olgu siis vilksamisi – kohta ka teadusele, senipalju kui kõneldakse kunsti hindamisest ja selle mõjudest.

(more…)

20.02.2009

Kandidaatide esitamise tähtaeg 2. märts 2009. Auhinna eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadustegevust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnusust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on: olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või

edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu.

Kandidaatideks võivad olla kõik Eestis teadust populariseerinud: tegevteadlased või teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad, audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad,

teised üksikisikud või kollektiivid.

Auhinnafond – 320 000 krooni
Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele on veebis aadressil archimedes
Konkursi tulemused kuulutatakse välja aprilli teisel poolel. Konkurss toimub Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ning sihtasutuse Archimedes koostöös.

Lisainfo: Margit Lehis, Sihtasutus Archimedes, 730 0335
Allikas: Archimedes

20.02.2009

Ka sellel aastal näib, et saame vähemalt ühte komeeti palja silmaga näha.
Komeet C/2007 N3 (Lulin) on juba praegu saavutanud heleduse 5,8-6,4 tähesuurust ning veebruari lõpus peaks see suurenema kuni 5. tähesuuruseni, optimistlikumate hinnangute järgi isegi 4. tähesuuruseni. Komeet peaks olema veebruari lõpus vaadeldav hommikuti Lõvi tähtkujus.

lulin-1260982

Lähem info ja asukohakaardid siit:
comet
comets
comeotography Komeedist kirjutab ka veebiajakiri Vaatleja:

vaatleja

Jüri Ivask, Ridamus 20.02.2009

Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.

odavroos-5479729

Ühendkuningriikides müüakse Valentinipäeval maha kümme tuhat tonni odavaid roose. Kõnealuse järve ümber elab praegu pool miljonit inimest, kes elatuvad lillekasvatusest. Nende elupaigad on armetud ja eluviis loodust hävitav. Nõnda järv muudkui kahaneb. Harper soovitab osta kalleid roose, mis tulevad „ausa kaubanduse” kaudu. Kuid nagu selgub, tegutsevad ka „ausa kaubanduse firmad” sama järve ääres.
Allikas: AlphaGalileo

20.02.2009

euroopa2-1283933
Inimese sõrmejälg ei ole evolutsiooni käigus loodud mitte selleks, et isikut tuvastada. Et sõrmedel on otstes muster, siis saame paremini siledapinnalisi esemeid käes hoida, kuna hõõrdejõud on suurem kui siledate sõrmede puhul.

fingerprint-6805535

Pariisi kõrgkooli École Normale Supérieure teadlane Georges Debrégeas ja tema kolleegid valmistasid võltsnäpuotsa nii sõrmejäljega kui ilma. Selgus, et mustriline „nahk” võimendas mõningaid võnkumisi sada korda enam kui sile näpuots. Nad arvutasid välja, et inimese sõrmeots võimendab võnkumisi, sagedusega 200 – 300 hertsi.
Allikas: Science

20.02.2009

Darwini teooriat on tõlgendatud nõnda, et liikide kadumine seondub nende võimetusega kohastuda uute keskkonnatingimustega. Ning et ellu jääb vaid tugevam. Kuid Müncheni Ludwig-Maximilians-Universitaet üllatas siin oma teadlaste tulemusega. Uuriti kolme liigi tsüklilise võistluse kulgemist. Sealjuures iga liik oli ülejäänud kahest ühest liigist üle, kuid jäi kolmandale alla. Uurimist juhtinud professor Frey sõnul on sellises tsüklilises konkurentsis ellujääjaks eranditult nõrgem liik. Kaks tugevamat surevad välja, mida on näidanud ka laborikatsed bakteritega.
Ökosüsteemid koosnevad pajudest eri liikidest, kes vastastikmõjutavad üksteist ja võistlevad nappide ressursside pärast. Kes jääb ellu, kes jääb mällu pole kunagi teada kindlalt, vaid ikka mingi tõenäosusega.

survival-5524204
(more…)

20.02.2009

Soome teadlastel on õnnestunud tervisemaailma üllatada. Helsingi ülikooli teadlased kinnitavad, et nende uuringute kohaselt lühendab E-vitamiin suitsetavate keskealiste ja palju C-vitamiini söövate inimeste eluiga, selle asemel et seda pikendada.
Kuid kuus aastat E-vitamiini toidulisandit pruukinud 66-69-aastaste suitsetavate meeste suremus vähenes 41%, kui nad sõid ka palju C-vitamiini. Keskealiste, 50-62-aastaste suremus aga samadel tingimustel hoopis suurenes 19%. Siiani pole kinnitust, et E-vitamiini pruukimine kuidagi inimeste suremust mõjutaks.

e-vitamiin-2677594
(more…)

20.02.2009

1709. aasta talv oli Euroopas tuntud kui Suur Külm. Pärast 6. jaanuarit saabus kolmenädalane külm, mis jäätas kõik veed, nii et isegi Veneetsia lahel sai vabalt liugu lasta. Isegi rikastel polnud oma tube millegagi või milleski soojaks kütta ja enne aasta lõppu oli külmast või näljast surnud enam kui miljon inimest. Isaac Newton oli tol ajal loomejõus, ja mõtiskles mitte ainult füüsikast, vaid natuurfilosoofiast, religioonist ja kunstidest. Suure Külma jäädvustasid aga mitte fotokaamerad, vaid kunstnikud nagu Gabriele Bella Veneetsias.
(more…)

Jaga