Kaheksajalg õpetab tundma inimese mälu

27. Jun 2008

Kaheksajalgade uurimine on avardanud teadmisi ka selle kohta, kuidas inimese aju mälus andmeid salvestatakse ja ammutatakse.
Kaheksajalad on kõige intelligentsemad selgrootud, kuna neil on suhteliselt suur aju ja neid saab õpetada. Siiski on nende ajus palju vähem närvirakke kui selgroogsetel.
Jeruusalemma Heeberea ülikooli teadlane Benny Hochner ja ta kolleegid olid eelnevalt avastanud kaheksajala ajus piirkonna, mis on õppimise ja mäletamise jaoks oluline. Selles toimuv on sarnane selgroogsete ajus toimuvaga. Elektrilised signaalid säilitatakse närvirakkude võrgustikus justkui mälujälgede graveerimise teel.

Kui seda protsessi takistada, siis mälu nõrgeneb. Nagu imetajatel, sealhulgas inimesel, on ka kaheksajalal lühiajaline ja pikaajaline mälu, mida säilitatakse kahe lahusoleva süsteemi abil, mis asuvad aju eri osades. Pole küll teada, kuidas need kaks süsteemi omavahel ühendatud on. Kaheksajalal töötavad need paralleelselt, ent mitte sõltumatult.
Pikaajalise mälu piirkond reguleerib ka kiirust, millega lühiajalise mälu süsteem lühiajalise mälu omaks võtab. See on arvatavasti oluline, et kaheksajalg õpiks riskantsetes olukordades kiiremini.
Allikas: AlphaGalileo

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri