teadus.ee » 2005 » September
31. aug. 2018
30.09.2005
EESTI OMA TÄHTPÄEVAD
http://www.folklore.ee/Berta/ Berta ehk Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasi eesmärgiks on olla väravaks rahvakalendri tähtpäevade maailma, tutvustades ning pakkudes infoallikaid ligikaudu 80 rohkem ja vähem tuntud tähtpäeva kohta. Koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi poolt. Aga seal leidub ka mõtlemist, nagu õpetajate päev (5. oktoober), emakeelepäev (15. märts) jms.
teadus.ee
MAAILM KOSMOSEST
http://worldwind.arc.nasa.gov/ Üle maailma sateliidipildid allalaadimiseks.
teadus.ee
30.09.2005
Meie uus rubriik skep.tik hakkab avaldama uudiseid selliste parateaduste nagu New Age, saientoloogia, intelligentne disain jms alalt ning tutvustama uusi ja huvitavaid paranähtusi, mis maailmas laineid löömas.
Kui viimati ilmunud ajakirjast Horisont võisime lugeda energiast ja eriti sellest äärmiselt marginaalsest energialiigist, mis elusloodust elusana hoiab, siis on tähelepanelik elujälgija kindlasti täheldanud, et enamusel juhtudest, mil tavakeeles energiast räägitakse, on füüsikute, keemikute, bioloogide energiakäsitlusega vähe pistmist. Eluenergia, mida joogakursusel kogutakse; reiki kosmiline energia, mille abil haigeid “ravitakse”; armastuse energia, mis maailma muudab; mõtteenergia, mis eimillestki midagi loob; mõni endale mittesobiv inimene tembeldatakse energiavampiiriks, teine väidab end nägevat inimesi ja asju ümbritsevat värvilist energiavälja — aurat.
30.09.2005
Sündmus: Polaarteaduse töötuba. Vt lähemalt artikleid Antaktikast https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=84 Aeg: 25-26. oktoober 2005. Koht: TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaas Kurgjal. Teema: Ülevaated & ettekanded konkreetsetel teemadel, arutelud Arktikas ja Antarktikas tehtavate teadusuuringute tulemustest ja eri aspektidest. Ülevaade Rossi mere regioonist kui Eesti võimalikust uurimisalast Antarktikas, EAE projekti tutvustus.
Eesmärk: Vabas õhkkonnas ideede esitamine ja arutelu Eesti Antarktika ekspeditsiooni teadusprojektide ja üldise uurimisprogrammi kujundamiseks. Polaaruuringutest huvituvate inimeste omavahel tutvumine.
30.09.2005
Erast Parmasto Ühe seenevana seenelood Varrak, 2005
Hind ca 200 kr
Kas te seenestate või mitte, kuid Erast Parmasto raamatut “Ühe seenevana seenelood” võiks ikka lugeda küll. Juhindusin tema näpunäitest, vaatasin eile Tartu turul, et mis seeni kasvab. Kasvas kukeseeni ja siis neid kurgiseeni (hapukurkidel) ja kõrvitsaseeni (kõrvitsatel). “Ühes kuupsentimeetris mullas võib seeneniitide kogupikkus küündida sajast meetrist kilomeetrini. Ka Eestis.” Nii kirjutab siis Parmasto, kelle lugudest saab teada küll üsna põnevaid asju nii seente kui inimeste kohta. Saab naerda, saab ka nutta, kes tahab. Võluv raamat, siinkohal anname vaid põgusa soovitustutvustuse: parimaid popteaduslikke raamatuid, mis kätte saab. Nii et võtke ja maitske. Muuseas, kui juba siidiid võivad Parmasto andmetel seenetama minna, kas ka seeneraamat?
teadus.ee
30.09.2005
Oktoobri esimesel pühapäeval paotab Vikerraadio järjekordselt ust teadusmaailma ehk Laborisse. Füüsika-aasta rubriigis räägib astrofüüsik Ene Ergma sellest, mis köidab tema eriala teadlasi praegu maailmakõiksuses kõige rohkem, eriti viimasel ajal laialdast tähelepanu pälvinud gammasähvatustest. Tallinnas korraldati sel nädalal suur ülemaailmne arvutiteadlaste ühendkonverents, mille teemadeks olid programmikeelte disain ja realisatsioon ning programmeerimise ja programmide sertifitseerimise tehnoloogiad. Labori mikrofoni ees on konverentsil osalenud teadlased Eugenio Moggi Genova Ülikoolist ja prantslane Olivier Danvy Arhusi Ülikoolist Taanist. Tallinna ettevõtluspäeval näidati Tehnikaülikoolis meie ning Soome ja Rootsi tudengite ühistööna valminud uudset jalgratast ning tõeliselt hõrku kohvi pakkunud robotbaristat. Kuulame roboti juttu, vestleme TTÜ tootearenduse lektori Tauno Ottoga, noore leiutaja Raul Maripuuga ning noorte teadlaste juhendaja, Helsingi Tehnoloogiaülikooli prorektori Kalevi Ekmaniga. Lisaks värskeid teadusuudiseid. Saate on kokku seadnud Priit Ennet ja Mart Ummelas.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio 30.09.2005
GEEN EI AITA ELUS PÜSIDA Nii nagu ümarussid, nii elavad ka inimesed väga erineva vanuseni. Eluvett on otsitud läbi aegade. Nüüd püütakse seda leida geenidest. Kuid Newcastle´i ülikooli teadlase Thomas Kirkwoodi kohaselt ei ole ühte vananemise geeni. Inimesed on läbi aegade kasutanud energiat, et saada toitu, järglasi ja üle elada ohte, mitte aga selleks, et hooldada ja parandada rakke. Nõnda laseb keha hooldussüsteem muudkui allamäge. Arengu tarbeks on olnud kasulikum kulutada energiat järglaste saamiseks, mitte keha hooldussüsteemile. Geenid siiski vananemisega seotud on. Kirkwoodi järgi on umbes neljandik sellest, kuidas inimene vananeb, päritud vanematelt. Lisaks mängivad rolli stress, keskkond, toit, elustiil ja immuunsus. Vananemise uurimine aitab ka vähi põhjusi selgitada. Pole ju vähk miskit muud kui ühtede rakkude vohamine teiste rakkude kiire vananemise arvel.
Allikas: AlphaGalileo
GOOGLE AITAB LEIDA MUISTSEID ASULAID Kui teil on soov avastada mõni iidne asula, siis pole vaja minna poodi labidat ja metalliotsijat ostma. Piisab, kui istute arvuti taha ja surfate Google´i kaartides. Nõnda tegi Itaalia arvutiprogrammeerija Luca Mori, uurides oma kodulinna Sorbolo lähikonna kaarte, suure avastuse. Nähes kaardil mingit ovaalset, 500 meetri pikkust moodustist, pidas ta seda õigustatult iidse jõe sängiks. Kuid asja lähemalt uurides nägi ta kaardil ka täisnurkseid varje. Ta järeldas, et tegu on inimkäte tööga. Parma arheoloogid, kellega ta ühendust võttis, uurisid asja, leidsid keraamika tükke, millest selgus, et tegu Rooma riigi aegse villaga.
Allikas: Nature
GM-MAIS EI LÄINUD LÄBI EL-i põllumajandusministrite nõukogu ei saavutanud 20. septembril kokkulepet GM-maisi 1507 (1) impordi ja loomatoiduks töötlemise osas. Toode on heaks kiidetud maailma 12 maal. Euroopa Toiduohutuse Nõukogu on andnud ka oma heakskiidu. Siiski hääletas GM-maisi poolt enam maid kui maikuus. 1507 on muundatud mullabakter Bt geeniga, mis teeb ta vastupidavaks putukate rünnakutele. Selle töötas välja firma Pioneer Hi-Bred International ja Dow AgroSciences.
Allikas: EuropaBio
NOORE TEADLASE PREEMIA SA Vabariigi Presidendi kultuurirahastu ootab kandidaate noore teadlase preemiale. Kandidaate võivad esitada nii noored teadlased ise, nende juhendajad, tööandjad jt., samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Preemia saaja püüab saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et pidada aasta jooksul vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut enda poolt uuritaval teemal. Võimalusel eelistatakse loengut Eesti kõrgkoolide Narva, Pärnu, Haapsalu või muus kolledžis väljaspool Tallinnat ja Tartut. Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid saadetakse SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule (A.Weizenbergi 39, 15050 Tallinn), sealt ka lähem info. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 28. oktoober 2005. Noore Teadlase Preemia välja andmist rahastab Toomas Luman.
Vt lähemalt http://www.president.ee/et/institutsioonid/kultuurirahastu.php
Allikas: SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 30.09.2005
PÄIKESE VARJUTUST NÄEB EESTIS OSALISENA
Esmaspäeval, 3. oktoobril toimuv rõngakujuline päikesevarjutus on Eestis vaadeldav osalisena. Kui on ilus ilm, siis korraldab Ridamus Linnahalli katusepromenaadil avaliku vaatluse ajavahemikus 11:15 — 13:30.
Lähem info varjutuse kohta: http://www.ridamus.ee; http://sunearth.gsfc.nasa.gov/eclipse/SEmono/ASE2005/ASE2005.html
Allikas: Ridamus
30.09.2005
Möödunud reedel/laupäeval toimus Tartus Geenifoorum, mis oli sedapuhku keskendunud geneetilisele meditsiinile. Juba kuuendat korda toimunud geenifoorumist on saanud üks sündmusi, kus maailmateaduse värske mõte tuleb meile koju kätte ja seda nõnda, et iga soovija, mitte ainult tegevteadlane, võib seda ka näha/kuulata.
30.09.2005
“Kui ettevaatlikumad arvestused on õiged ja kõik hästi läheb, on 2230 aasta pärast kõik maailma seened teada, neile nimed antud ja kõik käsiraamatutesse kirja pandud.”
Erast Parmasto, Ühe seenevana seenelood, Varrak, 2005
23.09.2005
Kuidas saab kuulata laborit?
Vastavad Vikerraadio ajakirjanikud Priit Ennet ja Mart Ummelas: Saab ikka küll. Septembri viimasel pühapäeval paotab Vikerraadio ust teadusmaailma ehk Laborisse. Pärast pikemat vaheaega hakkab Eesti Raadio taas järjepidevalt ehk iga nädal vahendama eelkõige loodus- ja tehnikateaduste vallas kodu- ja välismaal toimuvaid põnevaid avastusi ja uuringuid, kõnelema Eesti teadlastest ja nende saavutustest, avama teaduse ajaloo põnevamaid lehekülgi. Aastavahetuseni on eriti terava tähelepanu all rahvusvaheline füüsika-aasta, sealhulgas Eesti teadlaste osalus maailmakõiksuse põhiprobleemide lahendamisel. Avasõnad uuele saatesarjale ütleb Teaduste Akadeemia president Richard Villems. Esimeses saates räägime ka teadussaadete traditsioonist Eesti Raadios, kuulame, kuidas meil ja mujal maailmas teadust populariseeritakse ja tutvume eesti soost silmapaistva inglise keemikuga. Saadet toimetavad Priit Ennet ja Mart Ummelas. Labor avab teadmishuvilistele uksed 25. septembril kell 17.05.
teadus.ee hakkab Labori saateid eeltutvustama.