teadus.ee » lõuna.manner
31. aug. 2018
26.05.2006
On olnud kuulda, et Eesti Antarktika Ekspeditsiooni mõte ei ole teps mitte kahekilomeetrise jääkatte alla maetud. On avatud veebipaik www.antarktika.ee, mis seda mõtet tutvustab. Mida uut on teadlased viimasel ajal Antarktikast leidnud?
(more…)
05.05.2006
Kes tunneb huvi, mis saab Eesti Antarktika ekspeditsioonist ja kuidas eestlased üldse Lõunamandril käinud, see võib nüüd vaadata äsja avatud veebipaigast antarktika.ee, kus on leida asjalikku ja põhjalikku infot — ning seda külma närviga antuna.
teadus.ee
13.01.2006
Inimeste kogumass: 250 miljonit tonni Antarktika krilli kogumass: 500 miljonit tonni Ookeanide tsüanobakterite biomass: 44 000 miljonit tonni
Allikas: WorldWatch
16.12.2005
Ülemöödunud nädalal pidas Antarktika uurija Geraint Tarling Briti Nõukogu korraldatud teaduskohvikus ettekande, kus kõneles sellest, kui kaugel või kui lähedal Antarktika meile tegelikult on. Geraint Tarling on uurinud koorikloomi, eriti krilli ehk hiilgevähki, kelle kombed mõjutavad oluliselt kogu maailmaookeani elustikku. Viimase 40 aastaga on krilli arvukus vähenenud 40%. See mõjutab mitte ainult Antarktika, vaid kogu maa elustikku. Vt lähemalt http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=307183
teadus.ee
09.12.2005
Euroopa teadlaste meeskond analüüsis tillukesi õhumullikesi, mis on säilinud Antarktise jääs miljoni aasta jooksul. Esimest korda suudeti tagasi vaadata kuni 650 000 aasta vanusele kliimale. Analüüsidest selgus, et praegu on atmosfääris enam süsihappegaasi kui mistahes ajahetkel viimase 650 000 aasta jooksul.
25.11.2005
Nii nad siis tapsid meie Ferdinandi. Ütles Šveijk, enne kui I ilmasõda lahti läks. Praegu võib seda parafraseerida Eesti teadlaste Antarktika projekti kohta. Peaministri lähetatud kirja kohaselt (vt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=83&Itemid=84) puudub sellel projektil “märgiline väärtus”. See on seotud valitsuse uue teaduspoliitikaga: “Eesti peab seadma selged sihid”.
25.11.2005
Unistusele Eesti omast Antarktika jaamast näidati valitsuse poolt kätte oma õige koht. Peaminister Ansipi poolt saadetud arvamus näitab, et valitsusel pole asjast sooja ega külma. Pigem küll külma. Kapten ja logistik Mart Saarso, kes siin pildil seisab enda välja valitud antarktiliste unistuste paigas Rossi mere ääres, peab nüüd polaarteadlastega kõvasti päid vaevama, et kas asjast saab asja.
teadus.ee
11.11.2005
Kas Lõunamandri jää õheneb või pakseneb? Mis ikkagi juhtub Maa kliimaga? See puudutab meid kõiki. Ja kui loeme lehtedest, et kord on nii, kord naa, kord jää sulab, kord jälle seda lisandub — mida siis arvata? Arvata pole muud, et oma inimesed uurima saata. Selles mõttes on Eesti Antarktika ekspeditsiooni idee hea. Miks ei võiks ka eestlased olla seal kohal, kus üks osa Maa tulevikust moodustatakse? Või ei võiks?
teadus.ee on seda meelt, et asi väärib diskussiooni. Nii et ootame teie arvamusi: toimetus@teadus.ee
See siin helikopteri all on paik Rossi mere ääres, mis Eesti polaarjaama jaoks välja valitud. Vaata ka lugu EPL-is http://www.epl.ee/artikkel_305019.html.
Tiit Kändler
30.09.2005
Sündmus: Polaarteaduse töötuba. Vt lähemalt artikleid Antaktikast https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=84 Aeg: 25-26. oktoober 2005. Koht: TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaas Kurgjal. Teema: Ülevaated & ettekanded konkreetsetel teemadel, arutelud Arktikas ja Antarktikas tehtavate teadusuuringute tulemustest ja eri aspektidest. Ülevaade Rossi mere regioonist kui Eesti võimalikust uurimisalast Antarktikas, EAE projekti tutvustus.
Eesmärk: Vabas õhkkonnas ideede esitamine ja arutelu Eesti Antarktika ekspeditsiooni teadusprojektide ja üldise uurimisprogrammi kujundamiseks. Polaaruuringutest huvituvate inimeste omavahel tutvumine.
19.09.2005
teadus.ee tundis huvi, kuidas edeneb mõte luua Eesti oma teadusbaas Antarktikas. Väidetavalt on kõik dokumendid valitsusele esitatud. Allpool toome ära rea vastuseid lühendatult, täispikki tekste saavad huvilised lugeda meie koduleheküljel aadressilt https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=84
Miks peaks Eesti jätkama teadusuuringuid Antaktikas?
Enn Kaup, TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadur, teinud järveuuringuid 5-s N Liidu ja 2-s Austraalia Antarktika ekspeditsioonis:
Võime tunda uhkust, et meie kaasmaalane, Saaremaal sündinud ja üle kolmandiku oma pikast elust Eestimaa leival olnud Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtis Vene ekspeditsiooni, mis 28. jaanuaril 1820 avastas Antarktise mandri. Eesti teadlaste tegevus Antarktikas algas rahvusvahelise geofüüsika aastaga 1957-58 ning on seni andnud üle 110 teaduspublikatsiooni, lisaks populaarteaduslikud ja ilukirjanduslikud üllitised ning dokumentaalfilmid.