Inimese sees on kala

28. Apr 2009

Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.
Sellele järeldusele jõuti, uurides geenide avaldumist tibudel, konnadel, kerakaladel, hiirtel ja inimestel – mis osutus üllatuslikult sarnaseks. Toronto ülikooli teadlane Timothy Hughes ja tema kolleegid uurisid loetletud viie erineva selgroogse geenide regulatsioonide erinevusi. Nad leidsid, et kuigi geenide avaldumist korraldavate DNA lõikude on selgroogsetele antud 450 miljoni aastaga tundmatuseni muutunud, on geenide avaldumise tegelikud mustrid jäänud ikka samaks. „Paljud geenid ilmutavad konserveerunud inimese/kala avaldumist hoolimata nende suurest erinevusest,” ütleb Hughes.


Teadlased uurisid 3074 geeni, mis esinevad ja eristuvad selgelt igas viies genoomis. Sarnased avaldumise mustrid ehk siis iidsed mustrid nimetati „sisemiseks kalaks”. Suurimad sarnasused leiti ajukoes. See osutab, et neuronid osalevad fuktsionaalsemates vastasmõjudes kui teiste kudede rakud, mis seabki nende muutumisele piirid. Kudedes nagu seedeorganid või põrn avalduvad geenid on ka suurema keskkonnamõju all, mille tõttu nende avaldumine ka kiiremini muutub. Autorid spekuleerivad, et sellised avaldumise mustrid võivad ulatuda ka kaugematesse aegadesse kui selgroogsete tekkimine. Ja neuronite geenide koosavaldumine ongi näiteks avastatud ümarussideni välja.
Nii et inimene pole mitte ainult kala, vaid ka ussike. Ja ehk oligi Kafkal õigus, kui ta nägi inimeses putukat.
Allikas: jbiol.com

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri