Spordil on skoorist laiem tähendus

28. Apr 2009

Kui spordil on üldse mingit tähendust, siis kindlasti ei ole see pelgalt mõne matši skoor. Tähendus on olukorral, milles spordisündmus arenes, keskkonnal, ühiskonna suhtumisel ja last not least selle skoori avaldumise ilul, elegantsusel, miks mitte kunstil.
Olgu üksikvõistleja kui vänge tahes, peitub spordi hing ikkagi meeskondlikes alades. Jalgpallis, korvpallis, võrkpallis jne avalduvad spordile omased geenid spordile ainuomaselt. Nii nagu inimene ei erine šimpansist mitte niivõrd genoomi poolest, kui genoomis esinevate geenide avaldumise erinevuste poolest, nii annab aimu sellest, kas tegu on spordi või laadakaklusega, sportmängude läbi avalduvad mustrid.

KAS ON SEE JUHUSLIK, et kui Eesti oli tõsiselt hädas, ent mitte veel sisemist lootust kaotanud, 1960. aastatel, tekkis meil kaks spordivõistkonda, mille läbi ehk üsna ilmekalt avaldus see, mida me nimetame eestluse sisuks. Need olid Kalevi korvpallimeeskond ja Kalevi võrkpallimeeskond. Me olime uhked mitte ainult nende sportlaste saavutuste üle, vaid viisi üle, kuidas need saavutused tekkisid. Kui rahvast vähe, siis tuleb ajud appi võtta, ja need sportlased seda tegidki. Olime uhked, et üle N Liidu kutsuti neid kas korvpalli või võrkpalli professoriteks.
Nüüd on ilmunud raamat, mis seletab Kalev 68 nime saanud võrkpallimeeskonna edulugu ja selle retseptsiooni, nagu nüüd uhkelt nimetada tavatsetakse. See panigi mõtted spordi radadel liikuma.

Kulle Raigi „Esimene üles” on paeluv raamat vähemasti neile, kes mäletavad, mis neil aastatel Eestis, Liidus ja maailmas toimus. Ega asjata ole raamatu alapealkiri „Kuum Suvi 1968”. Raig ei kirjuta mitte ainult sellest, kuidas Kalev 68 tekkis, kuidas see oma näo välja mõtles ja kuidas siis aastal 1968 N Liidu meistriks sai. Ta kirjutab ajaloost. Sellest, mis tol aastal toimus Eestis, Tšehhis, sotsialismileeris ja kapitalimaailmas.

NII ET SEE ON RAAMAT SPORDIST kui ühiskondlikust nähtusest, spordist kui ajaloo osast ja kui tahate, siis ka sellest, kuidas teaduslik mõte sai rakendatud ilma teadust kui institutsiooni kaasamata.
Kulle Raig on teinud hirmuäratava töö ses mõttes, et tuhninud arhiivides, otsinud üles lugematu arvu inimesi, keda küsitleda, leidnud haruldasi fotosid. Ja kõige selle juures suutnud ise jääda kuidagi vaikselt ja leebelt taustale. Küllap on tal mälestusi küllaga, kuid on ka elukogemust ja oskust oma mälestused muust faktide, paktide ja mälestuste möllust lahus hoida. „Esimene üles” on harukordne, sest on ühtlasi nii memuaarteos, lugu ühest Eesti spordi geeniusest Peet Raigist, uurimus ühest Eesti ajaloo lõigust kuid midagi muud veel.

Peet Raig oli Kulle armastus, mees ja kahe tütre isa, mistap pole kahtlust, et ta teab rohkem kui kirjutab. See annabki raamatule oma lisavõlu. Raamat on kui Eesti võrkpallihiilguse jäämägi. Milles on oma koht nii sportlastel, nende treeneril, nende elus ja eluta vastastel kui ka ja vältimatult nende kallimatel.
Nii et see raamat pole ainult skoorid, vene olud, välismaa sõitude pinged, sportlaste omavahelised suhted. See on ka ühe armastuse lugu, mis avaldub meile nii, nagu ei mäleta küll kusagil mujal avaldunud olevat.
Hea mänguga käib kaasas küll higi ja veri ja pisarad, ent ka hea tuju ja nali. Nii kirjeldatakse siin Viljar Loori isa avastatud võimaluse realiseerimist Peet Raigi poolt ehk servi, kus ta viskas palli kõrgele üles võrgu poole minema, jooksis siis väljaspool külgjoont sellele järele ja surus hüppelt vastaspoolele maha. Segadust vene kohtunike seas kui palju. Või siis need Peet Raigi ehk Piilu võrratud hanitamised, mis vene võrkpallihärjad, kelle peakolu peale üks-kaks-kolm-ja-siis- matsti- maha muud välja ei kandnud, marru ajasid. Ja muidugi see „esimene üles” ehk löök esimeselt söödult. Nalja kui palju.
Ja kuigi Sigmund Freud oma raamatus „Nali ja selle seos teadvustamatusega” spordist ei kirjutanud, ootab inimene spordilt lisaks tulemustele ikka veidi nalja ka. Liiga tõsiselt seda ju ometi võta ei saa. Nii nagu teadustki. Ses mõttes on hea pingevaba teadus üsnagi spordi sarnane.
Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri