Eesti pole europarlamendiks valmis

4. Jun 2009

Eestis on eurodebattide käigus tekkinud mulje, justkui oleks europarlament mingi lollide maa, kus võib käia küll putru söömas, kuid midagi ära teha ei ole võimalik.

Teadjamad europarlamendi liikmed nagu näiteks Briti saadik Chris Davies kinnitavad, et europarlament on paik, kus saab keskkonnaseadustiku jaoks teha ära enam kui oma kodumaal. Erinevalt suurest osast meie kandideerijatest rõhutavad teaduse- ja keskkonnaasjadega kursis olevad Euroopa poliitikud, et europarlamendi osatähtsus on üha tõusnud. Nii näiteks teaduse raamprogrammide arutamisel või Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi asutamisel. Sama meelt on näiteks Reino Paasilinna Soome sotsiaaldemokraatide seast. Seda meelt on ka teadusajakirja Nature toimetajad.

Niipalju kui on saanud kuulata meie kandideerijate juttu, on see pärit küll kusagilt tõelisest kolkast, milliseks Eesti tahetaksegi jätta.

Muidugi ei saa me Eestis pidada europarlamendi valimist demokraatlikuks, sest valija jaoks on parteijuhid juba kõik ette ära otsustanud. Tavapäraselt on ettepoole pandud inimesed, kelle puhul tekib küll tõsine kahtlus, kas neil ikka põhikooli kursus omandatud on. Pole siis ime, et nn debattidel ei võetud isegi küsimuseks kandidaatide hariduse ja keeleoskuse asju, rääkimata suhtlemisvalmidusest.

EL teadusvolinik Janez Potocnik kõnelemas Brüsselis säästvama teaduse konverentsil 26. mail.
Foto: Tiit Kändler

On tõesti kurb, et ikka veel loodetakse, et kedagi Euroopast huvitab meie jube, ent see-eest kangelaslik ajalugu. Nüüd tuleb vaadata ettepoole, ja pole just suurt lootust, et enamik Eesti kandidaatidest seda suudaks. Meenutan siinkohal näiteks, et meie kangelaslik eksrahandusminister Padar laskis mitte just ammu aja eest oma kabinetti sisse pendlivõngutajad ja kiitis neid veel takka. Huvitav, miks need äärmiselt targad ja ettenägelikud inimesed teda ei kaitsnud ja lasksid kohast ilma jääda? Kuid europarlamenti küllap saab ta ikka, ja mida sihuke inimene, kel pole aimu, mis asi on teadus, arendustegevus ja säästlikum areng, Eesti ja Euroopa jaoks teha suudab, võib vaid ette aimata.

Möödunud nädalal peeti Brüsselis Euroopa Komisjoni korralduses konverentsi, kus arutati selle üle, mida teadus suudab säästvama Euroopa tekkeks ära teha. Kõnesid oli huvitavaid ja näiteks debatt tuumajaamade üle oleks Eesti asjameestele olnud üsna kasulik. Ent tuhande osavõtja seas oli vaid üks Eesti delegaat, SEIst. Niipalju siis teadmispõhisest Eestist. Keerutame aga pendleid ja teeme aga negatiivseid lisaeelarveid.

Ei jää üle muud kui tõdeda, et Eesti ei pruugi olla valmis Euroopa tasemel mõtlema.
Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri