teadus.ee » aasta.uudised
31. aug. 2018
22.12.2005
Koeraomanikud võivad olla rahulikud. Pole vaja muretseda, millist tõugu koera pidada. Kuigi koeratõud erinevad oma väljanägemiselt drastilisel moel, on nende genoomides lahknevusi vai 0,15 protsendi jagu. Esimeseks koeraks, kelle DNA täielikult järjestati, sai emane bokser Tasha. Tema genoom purustati juhuslikeks tükikesteks, mis järjestati ja siis liimiti virtuaalselt tagasi kokku täisgenoomiks. Protsessi tuli korrata mitu korda, et tulemus oleks võimalikult usaldusväärne. Tulemused avaldati detsembri alul ajakirjas Nature. Võrdlus teiste tõugudega sai võimalikuks, kuna kahe aasta eest järjestati ühe isase puudli genoomist 75%. Teadlased loodavad koera genoomi abil saada suuremat selgust selliste pärilike haiguste kohta, mis on koertel ja inimestel ühised — nagu unetõbi ja neeruvähk.
Vt ka http://research.nhgri.nih.gov/dog_genome/
Allikas: Nature 22.12.2005
Euroopa teadlaste meeskond analüüsis tillukesi õhumullikesi, mis on säilinud Antarktise jääs miljoni aasta jooksul. Esimest korda suudeti tagasi vaadata kuni 650 000 aasta vanusele kliimale. Analüüsidest selgus, et praegu on atmosfääris enam süsihappegaasi kui mistahes ajahetkel viimase 650 000 aasta jooksul. Ajakirjas Science novembri lõpus avaldatud artiklis visandasid Euroopa Antarktika jääpuurimise projekti teadlased Maa kliima kaugemale minevikku, kui siiani suudetud. Praegu mõõdetakse atmosfääri süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside nagu metaani sisaldust otseselt. Viimase kahesaja aastaga on süsihappegaasi sisaldus suurenenud poolteist korda. Viimastel kümnenditel on aga Maa keskmine temperatuur suurenenud ühe kraadi võrra.
Skeptikud väidavad sageli, et temperatuuri tõus ei tule inimmõjust, vaid on tingitud Maa telje ja orbiidi loomulikest muutustest. Antarktika jääkilbis on aga lõksus õhumullid, mis pärinevad miljonite aastate tagusest ajast. Siiani oli jääd puuritud 440 000 aasta tagusesse aega. Nüüd on veel 220 000 aastat tagasi mindud.
Antarktika jää puurimisjaam Dome C andis teavet iidsest ilmastikust.
See tähendab, et puurauk, mis tehti Ida-Antarkise jääkilpi paigas, mida kutsutakse Dome C, pidi ulatuma kuni kolme kilomeetri sügavuseni. Tehnilistel põhjustel katkeb vahel tross, mis puurisüdamikku välja tirib, nii et tegelikkuses tuleb puurida õige mitu puurauku kõrvuti. “Iga aasta kohta on vaja saada kümme proovi, lisaks jää pidevalt voolab” kommenteerib Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Rein Vaikmäe Antarktika jääpuurimise raskusi. Tema sõnul on ka Eestis Miiduranna külmhoones tallel nii mõnedki Antarktikast saadud jääproovid. Külmematel aegadel oli kasvuhoonegaase vähem, soojematel rohkem. Kuid millalgi, ka mitte kõige soojematel aegadel, ei ületanud nende hulk praeguses Maa atmosfääris olevat. Seega ei saa öelda, et kasvuhoonegaasid mingi loodusliku põhjuse tõttu nii kõrge kontsentratsiooni saavutavad. Praegune soe periood Holotseen algas 12 000 aasta eest ja kestab veel vähemalt 16 000 aastat. Sarnane periood oli maal 400 000 aasta eest. “Elame praegu unikaalses ajas, mil inimese tekitatud muudatused kipuvad looduslikke ületama, kuna omavahelised looduslike Maa tiirlemis- ja pöörlemisparameetrite muudatused on väikesed,” ütleb Vaikmäe.
Science/teadus.ee
22.12.2005
Nii nad siis tapsid meie Ferdinandi. Ütles Šveijk, enne kui I ilmasõda lahti läks. Praegu võib seda parafraseerida Eesti teadlaste Antarktika projekti kohta. Peaministri lähetatud kirja kohaselt puudub sellel projektil “märgiline väärtus”. See on seotud valitsuse uue teaduspoliitikaga: “Eesti peab seadma selged sihid”.
22.12.2005
Inimkonna teadaolevalt suurima globaalse ulatusliku epideemia ehk pandeemia põhjustanud nn Hispaania gripiviirus on tõusnud hauast. Sedapuhku teadlaste käte läbi. 1918. aastal rohkem kui I ilmasõda inimesi tapnud viirus elustati, et otsida võimalusi võidelda linnugripi vastu.
Rekonstrueeritud viiruse geneetiline järjestus näitab, et 1918. aasta gripp oli puhas linnugripp, mitte inimese ja linnugripi vaheline hübriid. Selline hübriid tekitas palju kergemaid epideemiad 1957. ja 1968. aastal.
22.12.2005
Juuli viimastel päevadel ilmus ajakirjanduses hulgaliselt teateid Pluutost suuremast taevakehast, mis leiti Päikesesüsteemi kaugetel ääremaadel. Kas nüüd võime öelda, et planeet X on leitud?
29. juulil teatasid USA astronoomid Mike Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz objektist 2003 UB313, mis asub Päikesest 97 AU kaugusel (AU = astronoomiline ühik = Maa ja Päikese vaheline keskmine kaugus = 149 597 900 km). Tähis 2003 UB313 näitab, et esimene vaatlus tehti oktoobris 2003. Nüüdseks sai selgeks, et tegemist on ümber Päikese tiirleva kehaga, üheks tiiruks kulub 560 aastat. Kõige üllatavam oli aga objekti suurus. Kuigi seda pole seni õnnestunud täpselt määrata, oleks vastleitud keha isegi väga ebatõenäolisel juhul, kui ta peegeldaks tagasi 100 % talle langevast päikesevalgusest (Pluuto puhul on see protsent umbes 60), vähemalt sama suur kui Pluuto. Pluuto läbimõõt on 2300 km, uuel kehal võib see olla isegi üle 3000 km. Sellisena on ta suurim Päikesesüsteemist leitud taevakeha pärast Neptuuni avastamist 1846. aastal.
22.12.2005
Eesti kalateadlasi teeb ärevaks uue võõrliigi avastamine Narva veehoidlast. Tegu on Kaugida unimudilaga (Perccottus glenii). “Unimudil ohustab eelkõige neid veekogusid ja veekogude osi, kus teisi röövkalu pole. Kui unimudil satub näiteks tiiki, kus suudab kaladest elada vaid karp, on karpkalal lips läbi. Mageveekalad on merekaladest ju ohustatumad, sest neil on stress niigi kõva. Unimudil on röövkala, mistõttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt,” kommenteeris ihtüoloog Meelis Tambets. Unimudil on muret teinud mujalgi. Eelkõige Venemaal Moskva ja Peterburi kandis. Glubokoje järve 28 veekogust elab seal, kus unimudil tegutseb, vähem konni. Vaid kärnkonn unimudilat ei karda.
Lähemalt vt võõrliikidest Eestis 15. juuli Eesti Päevalehes http://www.epl.ee/artikkel_296418.html?PHPSESSID=0060e3e426715f948a751d87b558d172.
teadus.ee 22.12.2005
Ameerika kosmoseuurijad ründasid juuli alul komeeti. Kosmoselaev Deep Impact, mis oli viis kuud olnud teel meist 430 miljonit kilomeetrit eemal asuva komeedi Tempel 1 poole, tulistas selle suunas välja 370-kilogrammise kamaka vaske. Eesmärgiks oli analüüsida gaasi- ja tolmupilve, mis plahvatuses vallandub, et teada saada komeedi struktuuri. Deep Impact asus plahvatuse ajal komeedist 500 kilomeetri kaugusel ning selle pardal on mis on avakosmosesse seni viiduist suurim teleskoop.
22.12.2005
Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Toomas Kivisild on üks kaasautor artiklile, mis ilmus maikuus teadusajakirjas Science. Selles artiklis rekonstrueerivad teadlased Andamani saare põlisasukate päritolu. Nad on uurinud emaliini pidi päritava mitokondri DNA järjestusi ja võrrelnud neid siis teiste lähemal ja kaugemal elavate rahvaste esindajate vastavate andmetega. Kaks iidset ongede ja suur-andamanlaste seas esinevat emaliini M31 ja M32 on arenenud eraldi teistest Lõuna- ja Kagu-Aasia asurkondadest, järeldavad geneetikud oma artiklis. See tähendab, et Andamani saared asustati ajaloolises mõttes otsekohe pärast seda, kui meie kauged esivanemad 50 kuni 70 tuhande aasta eest Aafrikast välja rändasid.
22.12.2005
Vastupidiselt möödunud sajandi teise poole pimedamaks muutumisele saab meie maailm nüüd üha heledamaks. Seda märkasid esimesena Tõravere ilmateadlased. Kui nad oma tähelepanekutest kahe aasta eest Genfis Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni kongressil ette kandsid, erutas see maailma ilmateadlaste meeli. Šveitslased hakkasid otsima võrdlusmaterjali teistest piirkondadest. Ja tuligi välja, et möödunud sajandi lõpul on tumestumisest saanud helestumine. Viivi Russaku ja Ain Kallise osalusel valminud artikkel ilmus maikuus teadusajakirjas Science.
22.12.2005
Aasta alul mõõdeti esmakordselt võõrplaneedi kiirgust. See õnnestus NASA Goddardi Kosmoselendude Keskuse ja Arizona ülikooli teadlastel. Kuigi planeedikütid on viimase kümne aastaga saanud jälile umbes 150-le päikesesüsteemi välisele planeedile, on need registreeritud kaudselt — kas siis kodutähe orbiidi võbelemise või tähe valguskiirguse muutumise järgi, kui planeet selle eest möödub. Nüüd on NASA Spitzeri taevateleskoobi abil aga nähtud 140 valgusaasta kauguse planeedi infrapunast kiirgust. Täht asub Pegasuse tähtkujus ja selle ümber tiirlev planeet on Jupiterist umbes viis korda massiivsem. Planeedi pinna temperatuur arvatakse olevat 700 kraadi.
Allikas: New Scientist