teadus.ee » asja.tundja

Sel laupäeval tähistab Euroopa immunoloogide seltside föderatsioon immunoloogia päeva, vt immunoloogia. Selle eesmärgiks on laialdasem teavitustöö immunoloogiast kui ühest rahvatervist ja igaühe isiklikku heaolu mõjutada suutvast teadusharust.

Sel puhul esitas teadus.ee kolm küsimust Tartu Ülikooli immunoloogia õppetooli assistendile Koit Reimandile.

Kas te saate lühidalt öelda, mida on immunoloogias viimasel aastakümnel uut avastatud? Kindlasti on avastatud palju uusi aspekte, mis on arusaamist immuunsüsteemi toimimisest selgitanud, teisalt ka varasemat lihtsustatud pilti hoopis segasemaks muutnud.

Viimase aastakümne avastused on näiteks olnud Tolli-laadsete retseptorite ja üldse loomuliku immuunsuse, nt dentriitrakkude olulisusest immuunvastuse algatamisel, otsustamisel mis on ohtlik või mitteohtlik.

See ei ole küll miski suur avastus (praegu vähemalt mitte), vaid kurioosne juhtum: uudis inimese CD28 vastase humaniseeritud monokloonse antikeha, TGN1412, ravimkatsetuse I faasist. See monokeha mõjub T-lümfotsüütide CD28 retseptorile (aktivatsiooniks vajaliku nn teise signaali edastamine) stimuleerivalt, eeldatavalt nii, et esimest signaali (mis antakse T-raku retseptori, igale T-lümfotsüüdi kloonile ainuomase ja antigeensele peptiidile spetsiifilise, kaudu) pole vajagi. Ja toime inimesele peaks realiseeruma immuunreaktsioone maha suruvate regulatoorsete T-rakkude suurema aktivatsiooni kaudu.

Katsed makaakidel ja inimese immuunrakkudega rakukultuuris inimkatsel tekkinud tulemust ei ennustanud. Nagu selgus, on kõikide T-rakkude stimuleerimine ohtlik tegevus ja CD28 ohtlik päästik. Kuus meesvabatahtlikku sattusid Londoni Northwick Park Hospital´is intensiivravile.

mustsurm-2015075
Mõni inimene oli immuunne ka musta katku vastu.

Millised on immunoloogia põhisuunad Eestis? Meie, Raivo Uibo juhitava rühma suundadeks on organ-spetsiifiliste autoimmuunhaigustega seotud temaatikad. Mart Ustav ja tema kolleegid tegelevad uut tüüpi vaktsiinide (DNA vaktsiinid HIVi, HCV, kasvajate vastu) loomisega. Väga utreeritult võib öelda, et vaktsiiniasjanduses toimus viimane suurem põhimõtteline edasiminek ülemöödunud sajandivahetusel/XX sajandi esmapoolel, nt tubekuloosivaktsiin, nõrgestatud BCG elus bakteritüvi, on pea sada aastat kasutusel olnud ja alles nüüd hakkab paremaid asendajaid ilmuma.

Tallinna rühmad tegelevad rohkem nakkushaigustega seotud teemadega. Ja Pärt Peterson kes jätkab siin Soomes alustatud tüümuses toimuva T-rakkude “kooli” tööd väga oluliselt determineeriva AIRE geeni/valgu funktsiooni uuringuid, et laiemalt mõista tsentraalse tolerantsi mehhanisme ja autoimmuunsuse tekke fenomene.

Kas kehvad eluviisid ja toitumisharjumused võivad kuidagi ka immuunsüsteemi maha suruda? Sellele küsimusele on madalal seistes raske vastata, kui näed ainult kuuseokaste hunnikut, siis on raske kuuske tervikuna kirjeldada. Rohkem-vähem tõestamist leidnud muutused immuunsüsteemi mõjutamisest sõltuvalt toitumisest ja hügieenist on vahendatud mikrofloora muutuste ja stimuleerimise kaudu. Alatoitumine, eeskätt valgunälgus vähendab kindlasti vastupanuvõimet.

Küll aga on teada füüsilise aktiivsuse mõju NK-rakkudele — mõõdukuse piiridesse jääv kehaline koormus ainult stimuleerib neid immuunrakke, ülepingutus (millest tippsportlaseks pürgijad ei pääse) aga surub alla — sestap tippsportlased nii kergelt tavahaigustesse jäävadki. (Siit avanevad ehk “immuundopingu” võimalused, mine tea, ehk on miskit sarnast juba proovitudki.) Ja mõõdukas päevitaminegi ei tee immuunsüsteemi võimekusele halba, vastupidi.

Jaga