Milleks neile matemaatika?

30. Jul 2009

Milleks meile matemaatika? Sellise küsimusega on tuldud lagedale ikka ja jälle. Selle on esitanud isegi andekad muusikud, kunstnikud, ajakirjanikud. Kuid miks nad pole küsinud nõnda: milleks neile matemaatika?

Nõnda küsijad kinnitavad, et matemaatika on nii elukauge, et selle õppimine on suisa mõttetu. Noh, kui nõnda, siis pole mingi ime, et Eesti tavainimese arusaam protsentarvutusest mitte ainult ei ole puudulik, vaid lausa olematu. Mida tõestab ilmekalt meie laenuvõtjate kurb, ent väljateenitud saatus.

Kahjuks on meie kodumaa sattunud nüüd sellise valitsuse lõksu, kel pole matemaatikast vähimatki aimu. Mis sest, et selle koosseisus on ka üks akadeemik. Minevikukogemus näitab, et võimu- ja rahaahnus, mida piiramatult ja kontrollimatult rahuldada lastakse, ajavad igal enne justkui targana tundunud inimesel mistahes hariduse raasu peast välja. Kui on käsutada terve armee, siis on ju ometi selge, et pole kahtlust – osatakse ka projekteerida ausambaid, väljakuid ja paleesid. Selge see, et poliitilistel pättidel matemaatikat vaja ei ole.

Inimestel aga küll. Sest inimene nimelt erineb poliitilisest pätist selle poolest, et ta aeg-ajalt pärib eneselt: miks ma olen olemas, miks inimene üldse on olemas – siin ja praegu?

Matemaatika ja kunst on teineteisest nõnda kaugel, et nad on praktiliselt naabrid. Seda mõtet on väljendanud kaks kuulsat kunstnikku. Leonardo da Vinci (1452–1519) ja Maurits Cornelius Escher (1898–1972). Kui Da Vinci otsis võimalikku, konstrueerides näiteks oma lennumasinaid, siis Escher otsis võimatut, luues oma pilte, millel moonutas looduse reegleid. Kuid jõudis ometi välja selleni, et kujutas kõik sümmeetriarühmad, mis looduses leida ja mida alles hiljem matemaatikud ja füüsikud oma töödes piiritlesid. Siin on toodud tema pilt “Taevas ja põrgu”.

Maailm loob fraktaalseid struktuure. Need kordavad end ikka ja jälle, millises mastaabis me neid ka ei vaataks, kuidas me neid ka ei suurendaks või ei vähendaks. „Sügav, sügav lõpmatus,” nagu iseloomustas Escher ammu enne fraktalite leiutamist Benoît Mandelbroti poolt.

Nii et vastus küsimusele: milleks meile matemaatika? On lihtne. Sest neile on matemaatika vajalik. Neile – see tähendab maailmale miinus inimene.
Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri