Teadusteave MTÜ – Teadus.ee nr 44
7. juuni 2007
teadus.eenr 44
reede, 07. aprill 2006
nädal.mõttes
“Kunstimuuseumis kronoloogiliselt üles ehitatud sündmuste vaatlus on üldiselt out kui igavavõitu, kuigi kahtlemata turvaline moodus, mis praegu elab põhiliselt kunstiajaloolaste peas.”
Kunstiteadlane Eha Komissarov, almanahh Kunst 1/2006.
nädal.pildis
Genoom meis endis ja laval. Tallinna Linnateatris esietendus 25. märtsil Jaanus Rohumaa ja Triin Sinissaare algupärand “Genoom”. Selles näeb üsna lõbusas ja traagilises soustis, kuidas teadust teha võidakse. Meeldiv, et teater on võtnud ette ja tegeleb vahelduseks ka selle üsna elulise teemaga. Pildil: Tristan (Alo Kõrve) on kätte saanud joovastava peyote-purgi. Nüüd läheb tee lahti nägemustele ja külla tuleb Mefisofeles ise. Foto: Tallinna Linnateater
Foto: Siim Vahur/Tallinna Linnateater nädal.arvus
Kalakasvatusest pärit kalade osakaal maailma toidulaual1970 — 3,9%
2000 — 27,3%
Allikas: WorldWatch täna.kavas
Matemaatika: Abeli preemia Rootsi matemaatikule.
Ökoloogia: Kala õpib ujuma ja saab läbi hapnikuta.
Karl Rebane: Eesti teaduskorüfee juubeliseminar.
Küsimus: Miks plastikkott aitab magnetkaarti lugeda?
Kerige allapoole, saate teada!
to.imetaja
LINNATEATER VAATAB GEENITEADUSESSE
Tihti küll seda ei juhtu, aga vahel siiski. Et mõni Eesti teater mõne teadusteemalise lavastusega välja tuleb. Viimati näitas Draamateater Tallinna Vanalinna muusikamajas dramaatilist etendust kvantmehaanika algusaegadest. Michael Frayni “Kopenhaagenile” lisas pinget ka selle tegevuse ajal toimunud sõda ning teadlaste valik eri leeride vahel.
Nüüd on Tallinna Linnateater etendamas geeniteadlaste mängumaad. Sedapuhku toimub tegevus Eestis. Jaanus Rohumaa ja Triin Sinissaare kirjutatud näidendi lavastas Rohumaa. Ja seda konsulteeris nii mõnigi Eesti geeniasjatundja. On ka näha. Igatahes on laval loodud labor ja selle sees ning ümber käiv tants inimesele, kes pool aastakümmet ka ise teadlane olnud, üsnagi tuttav. Kogunisti KBFI kunagine GMO taimede kelder on Laiale tänavale tassitud. Aga mitte taimed, vaid teadlase ette seatavad valikud tulevad jutuks. Kellele oma töö tulemusi müüa? Kui palju kaasteadlaste panust austada ja arvestada? Kas laborisse suletud elu väärib küünlaid? Eks iga huviline lähe ja vaata ise, kuis on välja tulnud. Soovitada saab seda soojalt ka noorte harimiseks. Igav igatahes ei hakka.
Tiit Kändler
vänge.lugu
ROOTSLANE VÕITIS MATEMAATIKUTE NOBELI
Märtsi lõpus anti välja matemaatikute ihaldatuim auhind. Norra valitsuse rahastatud preemia võitis sedapuhku Rootsi matemaatik, 78-aastane Lennart Carleson. Nelja aastakümne eest, 40-aastasena lahendas Carleson Fourier´ ridade mõistatuse, tõestades, et tõepoolest on keerulisi kõveraid võimalik üles ehitada ostsilleeruvate kõverate abil. 1991. aastal tõestas tol ajal kuuekümnendates eluaastates Carleson, et kaootilistes protsessides esinevad nn veidrad atraktorid. Mis on algtingimuste suhtes väga tundlikud trajektooride hulgad faasiruumis. Nendega on seotud enesesarnased ehk fraktaalsed struktuurid, aga ka näiteks ilma ennustamine. Carlesoni saavutused näitavad, et jutt, justkui saavutaksid matemaatikud kõik oma avastused nooruses, ei pea kaugeltki paika. Abeli auhind loodi Norra valitsuse poolt matemaatilist analüüsi edendanud Norra matemaatiku Niels Henrik Abeli mälestuseks, kes suri tundmatuses 1829. aastal, olles vaid 26-aastane. Mõneti taheti selle auhinnaga korvata Alfred Nobeli tahtest tingitud tõrjuvat suhtumist matemaatikasse. Auhinna määrab Norra Teaduste Akadeemia ja selle annab kätte Norra kuningas.
Esimest korda määrati see 2003. aastal. Abeli auhind tunnustab matemaatiku elutööd ning nõnda siis ei ole piiratud 40 eluaastaga, nii nagu matemaatikute seas tunnustatud Fieldsi medal. Ka kaasneb auhinnaga 6 miljoni Norra krooni (12 mln EEK) suurune raha.
Allikas: New Scientist
mis.uudist
KALAGI PEAB UJUMA ÕPPIMA
Ujub nagu kala vees? Seda küll. Aga vaid siis, kui ta on varases nooruses kiiresti ujuma õppinud. Muidu pistetakse lihtsalt nahka. Kalavastsed on abitud ujuma edukaimat kala-stiili, mida võiks nimetada “sööst-vabakäik”. 99 protsenti kaladest hukkub vastsest peast. Wageningeni ülikooli teadlane Ulrike Müller uuris asja ja avastas, et sebrakalana tuntud vöödilise pisidaanio vastsed ei suuda oma keha vees vabakäigul libisedes horisontaalses asendis hoida. Teadlased arvavad, et seda põhjustab asjaolu, et vastsel on vaid väikesed külguimed. Vastsed on ka kerged, ja nad ei suuda sööstu ajal suurt liikumishulka koguda. Müller loodab, et tema avastus aitab kalakasvatajatel abistada oma kasvandikke kiiresti ujuma õpetada.
Allikas: AlphaGalileo
JUKU AJU KORRASTAB ÕPITUT KA ÄRVELOLEKUS
Me teame, et magamine aitab õpitut kinnistada. Ent positron-emissiooni-tomograafia (PET) näitas hiljuti, et aju ei oota und, vaid struktureerib infot ka päise päeva ajal. Liege´i ülikooli teadlane Philippe Peigneaux ja tema kolleegid uurisid asja, skaneerides aju PET meetodiga iga poole tunni tagant ja jõudsid järeldusele, et pärast teist ja kolmandat skanneerimist oli aju etteantud infot süstemaatiliselt muuundanud. Nõnda näidati väidetavalt esimest korda, et inimese aju ei aseta omandatud infot lihtsalt ooteseisundisse, kuni saabub rahulik uni, vaid tegeleb andmetega sünkroonselt, niipea kui õpiolukord lõpeb — isegi kui ajul on samal ajal muudki tegevust.
Allikas: AlphaGalileo
KUIDAS KÄRBES LAES TANTSIB
MIks kärbes laest alla ei kuku? Stuttgardis asuva Max Plancki instituudi teadlased uurisid asja. Nad kasutasid optilisi sensoreid, et kärbse igale jalale mõjuvaid jõude mõõta. Ja leidsid, et parim külgetõmme rakendus, kui vähemalt üks kärbse mõlema külje jalgadest oli pinnaga ühenduses. Sama printsiipi rakendati polümeerkleepsule, mis simuleeris putukate adhesiivseid käpakesi.
Miks kärbes pähe ei kuku?
Lael kõndimine on põrandal kõndimisest sootuks erinev, kuna gravitatsioon ei suru putukat pinnale, vaid püüab hoopis sellest eemale tõugata. Kuid teadlastel õnnestus kärbse liikumist imiteerida. Eesmärgiks on ehitada sinal ja laes kõndivad masinad, mis kasutavad adhesiooni tarbeks polümeerjalgu.
Allikas: AlphaGalileo
KARP, KES ELAB HAPNIKUTA
Kui kaua suudate oma hinge kinni hoida? Oslo ülikooli teadlased avastasid, et üks kuldkala lähisugulastest karpkala karus suudab elada hapnikuta kuid. Tööstusriikides on sage surma põhjus hapnikuvaegus. Kuid evolutsioon on miljoneid aastaid tagasi sellest üle saanud. See ebaharilik kala suudab muuta oma lõpuste struktuuri, et hapnikunäljast jagu saada. Ka seob ta veri hapnikku rohkem kui mistahes teine selgroogne. Ja ta keha toodab hapnikupuuduses rahusteid ja alkoholi. Need omadused aitavad kalal päevi ja isegi kuid ilma hapnikuta ellu jääda, säilitades isegi füüsilise aktiivsuse.
Allikas: AlphaGalileo
ARTUR LINNU STIPENDIUMIKONKURSI VÕITJAD SELGUNUD
Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2006/2007. õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Anna Balikova, Ene Reimann, Anastassia Runina ja Helin Räägel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia magistrant Vallo Varik ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Hanna Tulmin. Artur Linnu nimelisele stipendiumikonkursile laekus kokku 21 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu koosseisus emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Erkki Truve (Tallinna Tehnikaülikool), akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus) ja Maris Väli-Täht (SA Geenikeskus) vaatas läbi laekunud taotlused ja otsustas eraldada 2006/2007 õppeaastaks kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Taotluste läbivaatamisel peeti esmatähtsaks silmapaistvate õppe-ja teadustöö tulemustega magistrantide toetamist. Järgmine Artur Linnu stipendiumikonkurss kuulutatakse välja 2007. aasta kevadel. Stipendiume antakse välja kord aastas. Akadeemik Artur Lind (1927 — 1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ja enamiku Eesti molekulaarbioloogide õpetaja. Ta on uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, RNA ehitust, DNA järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh isoleeris esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse RNA. Artur Lind pälvis ENSV riikliku preemia 1980. aastal.
Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.
Allikas: SA Geenikeskus
mis.toimub
KARL REBASE JUUBELISEMINAR
Järgmisel tesipäeval, 11. aprillil toimub TÜ Füüsika Instituudi saalis (Riia 142-108, Tartu) seminar “Foononvabad jooned: viimased arengud ja tulevikuperspektiivid”. Seminar on pühendatud uurimissuuna initsiaatori ja kauaaegse juhi akadeemik Karl Rebase 80. juubelile. Foononvabade joontega tahkiste lisandispektrites ja nende laserspektriskoopiaga on seotud mitmed Eesti füüsika tähttulemused, nagu spektraalsälkamise nähtuse avastamine (1974) ja selle baasil aegruumilise holograafia võimaluste demonstreerimine.
Akadeemik Karl Rebane on ka üks kuuma luminestsentsi avastajaid.Kavas on järgmised ettekanded: Karl Rebane “Foononvabade joonte Doppler-spektroskoopia”;Vladimir Hižnjakov “Vibroonspektrite teooriast”;Peeter Saari “Teine paradigma foononvaba joone ja foonontiiva tekke mõistmiseks”;Nikolai Kristoffel “Elektron-foononinteraktsioon ja ülijuhtivus”;Aleksander Rebane (Montana Ülikool) “Foononvabad jooned ja aeg-ruumiline kvant-holograafia”;Mati Haas “Tuumapolaritonid”;
Jaak Kikas “Foononvabad jooned ja molekulaarsondeerimine”.
Allikas: Tartu Ülikool
QUO VADIS, MAASTIKUARHITEKTUUR?
Miks ei teki paljudes paikades õiget kohavaimu? Selle üle arutleb maaülikooli dotsent Friedrich Kuhlmann oma ettekandes reedel, 7. aprillil Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.
Kell 16.15 algav ingliskeelne loeng «Land of Lands» jätkab maaülikooli avalikku loengusarja “Quo vadis, maastikuarhitektuur?” Mis mõjutab tänapäeva maastiku kujunemist? Üha enam tekib meie ühiskonnas paikasid, mida kujundavad kiiresti muutuvad moetrendid ja räsib inimeste tegevus. Missugune on sellises olukorras maastikukujunduse roll? Maastikuarhitektuuri-teemaliste avalike ettekannete sarja eestvedaja on maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Esinejad nii Eestist kui võõrsilt arutlevad selle üle, kuidas rakendada maastikuarhitektide teadmisi-oskusi ühiskonnaelu edendamiseks. Ettekanded on suunatud tudengitele, õppejõududele, erialaspetsialistidele ja teistelegi huvilistele, kellel on soovi kaasa mõelda ning arutleda kaasaegse maastikuarhitektuuri suundumuste üle. Eesti- ja ingliskeelsed loengud toimuvad reedeti. Sarja järgmise loengu peab 21. aprillil Eesti Maaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia professor Juhan Maiste teemal «Ikooniline maastik». Järgmised esinejad on professor Jussi Sakari Jauhiainen (Oulu ülikool/ Tartu Ülikool), professor Sören Schöbel (Müncheni tehnikaülikool) ja professor Kalevi Kull (Eesti Maaülikool/Tartu Ülikool).
Täpsemat infot loengute kohta näeb maastikuarhitektuuri osakonna kodulehel pk.emu.ee.
Loengut on võimalik jälgida ka Tartu Ülikooli raamatukogu meediaülekande veebilehe kaudu.
Allikas: EMÜ
ÕPIME ÕUES ÕPPIMA
Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit ja sihtasutus REC Estonia korraldavad konkursi õuesõppe juhendite koostajatele. Konkursi ülesandeks on kaasa aidata eluslooduse tulemuslikumale õpetamisele koolides, pakkuda õpetajatele vajalikku abimaterjali ja muuta (loodus)õpe õpilastele huvitavamaks. Võistlusest on oodatud osa võtma kõiki, kellel teema on südamelähedane — kõikide ainete õpetajaid nii eesti kui vene õppekeelega koolidest, loodusmajadest, huvikoolidest, vabaharidus- ja keskkonnaorganisatsioonide liikmeid jt. Juhendil tuleb ära näidata käsitletav teema, seosed õppekavaga, missugusele klassile (vanuserühmale) on juhend ette nähtud ja kavandatava töö kestus. Tööjuhend võib olla lühike (juhendab õpilasi 45 minutilise õppetunni jooksul) või pikk (ulatuslikuma õppekäigu korraldamiseks). Tuleb ära näidata oodatav õpitulemus, tööks vajalikud vahendid ja töö käik. Tööd palutakse saata aadressil SA REC EstoniaRävala 810143 Tallinn
ja ka elektrooniliselt inforecestonia.ee hiljemalt 1. juuliks 2006.
Konkursi tulemused selguvad hiljemalt 10. septembriks, paremaid töid auhinnatakse ning avaldatakse Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetistes “Kägu”.
Allikas: Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit, SA REC Estonia
mis.toimus
MATEMAATIKAOLÜMPIAADI TULEMUSED
Hiljuti peeti Tartus 53. Eesti matemaatikaolümpiaadi lõppvoor. Selle võistluse kõik materjalid on nüüd väljas matemaatikaolümpiaadide veebilehel www.math.olympiaadid.ut.ee
Sealsamas on ka IMO-võistkonna valikvõistlusele kutsutute nimekiri. Esmaspäeval lisandub loodetavasti sinna ka valikvõistluse täpne ajakava.
Allikas: Teaduskool
küsi.julgelt
MIKS SIDRUN HELESTAB TEED
Kui lisada mustale teejoogile sidrun, siis muutub tee heledaks, kuid sadet ei teki. Kuidas sellist nähtust seletada füüsikaliselt? Mis täpsemalt toimub?
Marko
Vastab Tartu Ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja, professor Jaak Kikas:
Seletus on siin pigem keemiline kui füüsikaline. Sidrunimahl on tuntud loodusliku pleegitajana, mida kasutatakse ka kosmeetilistel eesmärkidel. Selles sisalduvad ühendid nagu sidrunhape ja askorbiinhape reageerivad tees sisalduvate pigmentidega, muutes need värvituks. Kui selle reaktsiooni produktid on vees lahustuvad, siis ei kaasne muidugi sademe teket.
MIKS KILEKOTT AITAB MAGNETKAARTI LUGEDA
Olen korduvalt näinud, kuidas kaardiga poes makstes kaart ei toimi, kui see masinast läbi tõmmata. Kassapidajad nüüd vaevalt tugevad füüsikud on, aga igatahes parandavad nad asja sellega, et panevad kaardi ümber kilekoti ja tõmbavad kaardi siis masinast läbi ja siis kõik toimib. Kas ja kuidas see kilekott seda asja parandab?
Tõnis Viira
Tõeliselt huvitav küsimus “elust enesest”! Pean tunnistama, et ei tea “õiget vastust”, võin vaid oletada. Plastkoti materjal, küllap polüetüleen, ei mõjuta otseselt mingil arvestataval viisil magnetvälja kaardi ja kaardilugeja magnetpea vahel. Ainus pähetulev seletus seisneb selles, et plastkott muudab kaardi lihtsalt veidi paksemaks. Kui kaart on mõneti (mehaaniliselt) kulunud-deformeerunud, siis võib see parandada tema positsioneerimist lugeva pea suhtes kaardilugeja pilus.
Huvitav on, et kuigi taoline “kaarditrikk” on ilmselt laialt levinud ja Internetiski võib leida sellekohaseid arutlus, ei õnnestunud ometigi leida võtte kindlasõnalisi seletusi. Meenutab väga situatsiooni, kus üks mees avastas, et ühte puutükki kiiresti teise vastu hõõrudes hakkab sealt suitsu ja hiljem tuldki tõusma. Ja et siis see leidus levima hakkas. Nii ka nüüd, ainult et kõrgtehnoloogilises keskkonnas. Huvitav, kuidas küll esimest korda taolisele mõttele tuldi? kuulamis.vara
LABOR VÄHI JÄLIL
Pühapäeval kl 17. 05 Vikerradiost kostuv Labor räägib vähi ravist. Eestlased teostavad edukalt uudse vähiravimi SB101 eeluuringuid firmas Celecure. Tegemist ainsa Eesti biotehnoloogiafirmaga, mis sel tasemel arendustöödega ravimiuuringute vallas tegeleb. Intervjuu firma juhataja Tarmo Kiviga. Vahur Mägi tõmbab joone alla Eesti teaduse seisule 1940. aastal, kui algas Nõukogude okupatsioon. Üldrelatiivsusteooriast räägib Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadur Piret Kuusk. Saatejuht Mart Ummelas.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio
lugemis.vara
KUNST KUULUB MUUSEUMIRAHVALE
Almanahh Kunst 1/2006SA KultuurilehtPeatoimetaja Heie Treier
Hind 55 kr
Almanahhi Kunst värske number on huvitav nagu ikka. Jätkub Peeter Linnapi fotoloogia loeng. Põhiliselt esitatakse Ronald Barthesi semiootilist tulevärki ümber pildistamise, pildistatava ja pildistatu. Huvitavad on illustratsiooniks valitud fotod — kõnekad oma nihestatuses ja äpardumistes. Kunst ise näitab, et isegi sihuke nõme asi nagu elusad skulptuurid muutuvad pildistatult ja almanahhistatult talutavaks. Pole higi ja hingetõmbe vastikut lehka. Põhiliselt keskendub Kunst muuseumide värgile. Muidugi, Kumu ajastu ju. Räägib kunstikogumisest. Ja muuseumide elust, olust ning ideoloogilistest sammastest. “Ent see ei olene ainult Kumust, kas sellest saab edaspidi ajamasin, mis kurseerib mineviku ja kaasaja vahel või nostalgiline veidrik, kes punub endale pehme pesa mineviku turvalistes museoloogilistes niššides,” kirjutab kunstiteadlane Eha Komissarov. Aga jah, mõtle süsteem muuseumi jaoks missugune, kolikambreis on teostatuna selle koht ometi. Kõige võluvam muuseum, mida näinud olen, asub Zaragozas, see on Camon Aznari eramuuseum. Läksin sinna, kuna reisiraamat hoiatas, et see on eklektiline. Ja tõesti, kõik ajastud ja stiilid olid üsna segiläbi. Aga igavaene lahe värk oli. Mida ei saa ütelda Goya saalide kohta samas muuseumis, mis lihtsalt oleksid tapnud, kui oleksin seal olnud veel 5 minutit kauem.
Nii et füüsikalist kaost ja fraktaalseid segadusi Kumusse!
Tiit Kändler/teadus.ee
ÜHE IMPEERIUMI LANGUS
Michel TauriacAngkôr
Olion, 2004
Keda huvitavad muistsed tsivilisatsioonid, see ei pruugi lugeda kõige värskemaid raamatuid. Michel Tauriaci raamat pajatab köitvalt ühe tuhat aastat tagasi õitsenud kultuuri loo. Selle khmeeride impeeriumi ürgmetsast välja puhastatud ala rüvetas punaste khmeeride julmus. Nüüd on paikkond röövlite ja turistide meelevallas. Parem siis rahulikult sellest lugeda.
teadus.ee
im.pressum
Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetaja: Tiit Kändler. Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.
Vastab Tartu Ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja, professor Jaak Kikas: