Valitsuse väärt matemaatika

15. Jan 2010

Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

Tõepoolest, kui tehtaks avalikult teatavaks, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, siis leiduks Eestis kindlasti mõni kodanikuühendus, mis selle vastu protesti tõstaks.

Aga ajad muutuvad, ja muutugu siis koolikavad ka – ehkki need ei jõua kunagi ajale järele.

Kõige parem on, et hakatakse enam väärtustama matemaatikat. Pajatagu nn sotsiaalteadlased mis tahavad, et neid teadusi tuleks koolis enam õpetada, siis kindel on see, et matemaatikat mingilgi kombel oskav inimene on palju vähem manipuleeritav. Kui ikka oskad peast saja piires rehkendada, võtta protsent, tead statistika elementaarseid tõdesid nagu erinevad keskväärtused, mõõtevead või andmete hajuvus, siis oskad ka ühiskonna kohta pakutavaid andmeid hinnata.

Matemaatika õpetab lõppkokkuvõttes loogikat ja inimese olemust. Sest matemaatikat puu alt ei leia, selle on inimene ise välja mõtelnud. Ja ime küll – see isegi toimib.

Loogikavigadest pole pääsenud isegi Eesti põhiseadus, mis siis veel muudest rohkem või vähem ametlikest tekstidest kõnelda. On siis ehk lootust, et tulevikus näeme loogilisemaid tekste.

Mis aga puutub sellese, et kas õpetada poistele nõelumist ja tüdrukutele puidu voolimist, siis juhin tähelepanu, et poole sajandi eest oli see suisa loomulik. Nõelusime ja pesime põrandat ja tegime süüa ja treisime ning hööveldasime kõik koos. Kuid jah, see oli tollal, mil matemaatika oli veel tõeliselt au sees. Ja võibolla päästis just matemaatiline loogika meid sellest, et venelaste kommunismi käes päris hulluks ei läinud.

Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri