Et vaimustusesäde ei kaoks silmist

13. May 2005

Teie juhendatav saavutas edu õpilaste teadustööde konkursil. Kas õpilasteadlase juhendamine on raske?

Vastab Tartu ülikooli keskkonnafüüsik Ülle Kikas:
Raske ei ole see kindlasti, peamine probleem on hea teema ja suhtlemiseks vajaliku aja leidmine. Kokkupuude selliste noortega nagu Sven-Erik Enno on juhendajale pigem rõõmus ja innustav kogemus. Noor särav mõistus, suur huvi valitud ala vastu, võime eesmärgi nimel palju töötada iseloomustavad nii Sven-Erikut kui paljusid teisi noori uurijaid, kellega olen GLOBE programmis kokku puutunud. Noori, kes mõtlevad looduse ja maailma keerukate ja sügavate probleemide üle, leidub nii Võrumaal, Järvamaal, Pärnumaa soode keskel kui Tallinna Reaalkoolis.

Tihti on nad oma mõtete ja võimetega ümbritsevast keskkonnast mööda kasvanud ja tähtis on leida keegi, kes aitab neil areneda ja edasi minna. Sven Erik Enno võlgneb kindlasti palju tänu oma õpetajale Türi Gümnaasiumist Sirje Haavale, kes teda kooliajal igati innustas.
Loodetavasti aitab taasloodud Õpilaste Teaduslik Ühing üles leida ja teeotsale aidata paljusid teadusest huvitatud noori. Tahaks ka loota, et ÕTÜ juhendajad ei näe neis ainult tublisid teematäitjaid, vaid hoolitsevad selle eest, et huvi ja vaimustusesäde nende silmist ei kaoks.
GLOBE programmist loe http://www.globe.gov/globe_flash.html; http://ael.physic.ut.ee/globe/

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri