Teadusteave MTÜ :: HORISONT VÕIMSATE HAIGUSTE MAAILMAS

HORISONT VÕIMSATE HAIGUSTE MAAILMAS

neljapäev, 26. jaanuar 2006

Aasta esimeses Horisondis kirjutab Tartu Ülikooli teadlane Ken Kalling pidalitõvest. Mis seal siis ikka, kuid tema lähenemine on üllatav — nimelt käsitleb ta pidalitõbe või leeprat kui üht Eesti ajaloo osist. Millega võitlemine näitab möödunud sajandi algupoole Eesti arstiteaduse eesrindlikkust muu Euroopa taustal. Nüüdishaigustest räägib Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Sulev Kõks intervjuus Kaili Kaseorule. Selgub, et skisofreenia ravi on paarikümneks aastaks toppama jäänud ühe alul eesrindliku dogma taha — et meeleolu muutusi põhjustavad serotoniini ja noradrenaliini süsteemide hälbed. Kõks arvab, et see on pigem tagajärg kui põhjus. Ja otsib põhjusi teatavate peptiidide töötluses. Tema töörühm aga on leidnud ühe geeni, mis vastutab peptiidsete hormoonide töötluse eest. Pikemalt seda asja lahti ei räägita, küllap siis on saladus. Mõneti saladuseks on ka meredel ja ookeanidel aeg-ajalt tekkivad mõrvarlained. Jüri Engelbrecht ja Tarmo Soomere seovad nende teket eri suundadest tulevate lainete kokkusaamise efektiga. Toimub justkui solitonide kokkupõrge. Paljud laevaõnnetused on võinud olla põhjustatud just sellistest hiidlainetest. Sealhulgas “Estonia” hukk. Üksiklained võivad olla kuni 30 meetri kõrgused ja kui sihuke laevale pardasse tormab, puruneb kõik elus ja eluta.

Siiski on tuumapomm, millest kirjutab Rein-Karl Loide veel vägevam.

teadus.ee

Jaga