Ehtne jõuluvana on enesesarnane

21. Dec 2010


„Maailma finantsistid ja investorid on praegu nagu meresõitjad, kes ei hooli ilmaennustustest.” Nõnda kirjutas Prantsuse-Ameerika matemaatik Benoit Mandelbrot neli aastat enne nüüdse majanduskriisi algust. Mandelbrot on teadlane, kes avastas meid ümbritseva konarliku maailma ehitust ning selles peituvat korrapära.

Mandelbrot kirjutas sellest, et pilved ei ole sfäärid, mäed ei ole koonused, rannajooned ei ole ringjooned ja puukoor pole sile, nii nagu välk ei reisi mööda sirgjoont.

Ta tõi kasutusele fraktali mõiste, et konarlikke vorme kirjeldada ja uurida – selliseid nagu rannajoon, riigipiir, puuvõra, taimeleht, veresoonkond, jõgede võrgustik.

Oktoobris 85-aastaselt fraktaalsesse teispoolsusesse lahkunud Mandelbrotil on meile paljutki öelda ka jõulumõtiskluste ajal. Vaadelgem vaid kuusepuud, selle oksastikku ja okastikku, ja me näeme, et see imeilus taim on üles ehitatud üsna enesesarnaselt.

Või siis jälgigem jõuluvana habet. Mida enesesarnasem on selle karvastik, seda tõenäolisem on, et meil on tegu ehtsa jõuluvanaga. Võltsjõuluvana reedab tema vatjas, üksluine habe, kui toredat juttu ta ka ei pajataks.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri