Vahel on vähem infot parem

16. Nov 2011


Kaldume arvama, et otsustamisele tuleb kasuks, mida rohkem asjakohast infot meil on. Kuid alati ei pruugi see nõnda olla. Euroopa kuldnokkade puhul vähemalt. Kui nad teavad võimalike valikute kohta vähem, siis oskavad nad kiiremini otsustada. Kas „mida vähem, seda parem” efekt mängib oma osa, sõltub ökoloogilisest olukorrast.

Inimese puhul on hea näide „mida vähem, seda parem” efektist vastamine küsimusele: „Kumb on suurem USA linn, kas San Diego või San Antonio?” Sellele vastas õigesti vaid kaks kolmandikku USA üliõpilastest. Kuid kõik saksa üliõpilased teadsid, et suurem on San Diego. Ja väga lihtsal põhjusel: nad ei olnud midagi kuulnud San Antoniost ning pidasid loomulikuks, et linn, millest olid kuulnud, on ka suurem.

Oxfordi Ülikooli teadlased Esteban Freidin ja Alex Kacelnik lasksid kuldnokkadel valida erinevate toidupakkumiste vahel. Nad leidsid, et „mida vähem, seda parem” efekt kehtib, kui linnud valivad erinevate toidupakkumiste vahel samaaegselt, ent ei kehti, kui need pakutakse üksteise järel.

Uurijad treenisid linde koputama nokaga eri värvi võtmeklahvidele, misjärel said nad toidupala erineva aja pärast. Nad treenisid linde ka võtmevärvide kombinatsioone eeldama. Iga valiku kohta andsid nad üha rohkem infot. Selgus, et lisainfo pärssis lindude võimet valida kiireim toidusaamise paik.

Kuid kui lindudele pakuti valikute järgnevust, siis aitas lisainfo neil kiiremini valida. Teadlased oletavad, et see seostub lindude käitumisega looduses. Kui lind mulda nokib, siis avastab ta sealt toidupala ja peab otsustama, kas hakata seda jahtima või minna edasi parema saagi lootuses. Nõnda on iga valiku järel info talletamine eeliseks.

Alliaks. AlphaGalileo

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri