Dublini teadusfoorum kuulutas avatust

30. Jul 2012

1943. aasta veebruaris, kui maailma oli täis elu vastu suunatud õudust ning vaesel Iirimaal olid veel vaesemad ajad, pidas Dublini Trinity Kolledžis loengu kvantfüüsika rajajaid, viinlane Erwin Schrödinger. Iirimaal 1939. aastal kodu leidnud teadlane ei kõnelenud sõjast, ei kõnelenud tuumapommist, vaid kõneles elust. Tema loeng „Mis on elu?“ ei olnud nii originaalne, kui teadlasele Nobeli preemia toonud vesiniku aatomi lainefunktsiooni leiutamine olnud oli. Kuid sellest sai üks olulisemaid maamärke teaduse ajaloos – esmakordselt arutles tippfüüsik selle üle, mis on elu olemus kaasaegse füüsika seisukohalt. Mõned Schrödingeri oletused elu tekke ja pärilikkusaine kohta olid hämmastavalt ettenägelikud, mõned osutusid vääraks – nagu teaduses ikka. Kuid loengule põhinevast raamatust sai teos, mis suunas väga paljusid tulevasi füüsikuid uurima eluta aine kõrval ka elusat.

Schrödingeri raamat, mille 1972. aasta venekeelne tõlge sai Eestis kättesaadavaks ning omal kombel suunas mindki uurima suuri eluga seotud molekule. Kuid ma ei aimanud eales, et 12. juulil 2012 istun Trinity Kolledži ajaloolises eksamisaalis ja kuulan ühe maailma kuulsama teadlase, inimgenoomi järjestaja Craig Venteri loengut, mis on pühendatud Schrödingeri põhjapanevale seitsme aastakümne tagusele loengule ja milles esimese kunstliku elusorganismi looja visandab 21. sajandi perspektiivi liikide kogu geneetilise koodi sünteesimiseks. „DNA on elu tarkvara!“ kuulutas Venter loengul, mis peeti teaduse tutvustamise ja populariseerimise suurejoonelise ürituse käigus. (Fotol tervitab Venterit James Watson.)

Euroopa suurim teadusfoorum

Alates 11. juulist peeti kuue päeva jooksul vaevu majandussurutisest toibuvas Dublinis Euroopa teadlaste suurim konverents, Euroteaduse avatud foorum. (Fotol toimumispaik, Convention Centre Dublin.) Selle 4500 osavõtjal oli harukordne võimalus osaleda kuulaja, küsija, vaidleja või kaasalööjana 150 ettekandel, töötoas ja esitlusel. Euroopa teadlasi ühendava organisatsiooni Euroscience president professor Enric Banda rõhutas avamisel, et see 15 aasta eest rohujuuretasandil moodustunud ühendus on jäänud sõltumatuks poliitilistest rühmitustest ja ideoloogiast. „Meie konverentsi nimes on avatusel võtmeosa, nii nagu teaduskirjanike tegevuses,“ ütles geofüüsik Banda Euroopa teaduskirjanike auhindade üleandmisel 15. juulil.

Tõepoolest, kui üldse on võimalik teha pädevat kokkuvõtet üritusest, kus viie päeva jooksul toimub pidevalt kümmekond paralleelsessiooni, siis on võtmesõnaks avatus. Teaduse avatus ei tähenda liisumist nagu lahtikorgitud mulliveepudeli puhul, vaid valmidust anda teada omaenese ideedest ja vastu võtta uusi ideid valdkondadest, mida tavapäraselt teaduse mängumaaks ei peeta.

Teaduse avatus tähendab omamoodi rahva sekka minemist, ja nõnda korraldati Dublinis foorumi ajal üle linna hulganisti loenguid, kontserte ja näitusi, nende seas avatud konverents „Teadus ja poeesia“ ning avatud tasulised loengud parimatelt foorumil esinenud lektoritelt, nende seas ka Craig Venterilt. Huvilisi oli nõnda palju, et ajakirjanikelgi tuli kohad nädalaid ette kinni panna.

Foorumi avamisel luges Iiri mitmekülgne intellektuaalist president Michael D. Higgins ridu oma luuletusest, mis kõneleb, kuidas oleme moodustatud tähetolmust, ja tõmbas ühisjooni luule ning teaduse vahel – mõlemad sõltuvad vahel õnnejuhusest. Iirimaa ekspresident, nüüdne kliimaõigluse eest võitleja Mary Robinson kõneles oma ettekandes lahti, kuidas teadus on inimloo olemus, essents, küsimuste süstemaatiline lahendamine.

Väljapaistvate nobelistide kõrval nagu topeltspiraali avastaja James Watson, äädikakärbse immuunsüsteemi uurija Jules Hoffmann või raku immuunkaitse avastaja Peter Doherty, oli kutsutud esinejate seas värvikaid ühiskonnategelasi ja teaduse populariseerijaid. Nõnda arutles rokkmuusik, poliitaktivist ja ärimees sir Bob Geldof, kes 1985. aastal korraldas ülemaailmse rokksündmuse Live Aid, kolmveerand tundi avameelselt sellest, kuhu on meie maailm jõudnud. „Kui küsitakse, et mis on teaduse uba, siis kõlab minu vastus, et teadusel ole mingit uba,“ ütles ta, „me elame fragmentaarses maailmas, ega tea, kuidas hakkama saada olevikuga. Kontseptsioon „enam“ on aegunud, see varjab ahnust. Kui vaadata maailma lähemalt, muutub suhtumine – selgub näiteks, et ehkki Hiina on rikas, hiinlased aga vaesed.“

Tuleviku toidud on väljaprinditavad

Tuhandet kuulajat mahutava saali kogus täis kokanduse tulevikku ja teaduse seoseid käsitlev sessioon. Oli ka põhjust, kuna sellel esinesid maailma tuntuimad innovaatilise gastronoomia apologeedid – molekulaarse gastronoomia isa, firma AgroParisTech rajaja Hervé This, Valge Maja ekspeakondiiter Bill Yosses ja Maastrichti Ülikooli teadlane Mark Post, kes on arendanud välja tehnoloogia liha kasvatamiseks katseklaasis. „Teadus tähendab nähtuste olemuse otsimist. Molekulaarne gastronoomia on teadusharu, mitte kokandus,“ selgitas Hervé This oma seisukohta. Nõnda otsib molekulaarne gastronoomia, kuidas toit valmib nagu see valmib, teisalt aga seda, kuidas roog molekulhaaval kokku panna, nagu ehitatakse maja tellistest ja suurpaneelidest. Roogade uut laadi kokkupanekut, mis on maailma tipprestoranides viimastel aastatel tippmoeks muutunud, demonstreeris Bill Yosses (fotol) kujukalt ja sõna otseses ning kaudses mõttes värvikalt. Kuidas näiteks saab söödava vahu, ilma et oleks vaja kanamune ja lehmakoort.

Oxfordi Ülikooli matemaatikaprofessor ning teaduse üldise mõistmise professor Marcus du Sautoy, kes on ülemaailmselt tuntud oma algarvude muusikat komponeeriva raamatu poolest, näitas ettekandega, et miski pole teaduse populariseerimisel võimatu. Isegi – ja eriti – ka matemaatika on mõistetav ja paeluv. Veelgi enam – maailm on täis salajast matemaatikat. Salajaste matemaatikute hulka loeb du Sautoy nii muusik Olivier Messiaeni kui arhitekt Le Corbusier, nii kunstnik Salvador Dalí kui kirjanik Louis Borgese – aga ka koreograaf Rudolf Labani. Miks küll ometi? Lihtsal põhjusel – need kunstnikud on kõige ilmekamalt väljendanud matemaatika hinge. „Matemaatik loob mustreid,“ kuulutas du Sautoy, ja meenutas prantsuse matemaatiku Henry Poincaré sõnu – ei tohi teha kasutuid kombinatsioone.

Et ei tekiks kasutuid kombinatsioone linna ehitamisel, selle poole püüdlevad Trinity Kolledži teadusgaleriis augusti teise nädalani avatud näitus ja töötoad, mille motoks on „Häkkige linn, saavutage kontroll.“ Maailma esimeses galeriis, kus kohtuvad teadus ja kunst, tegeleb 70 teadlast, kunstnikku, inseneri ja disainerit urbanistliku keskkonna ümberkirjutamisega. Linn, mille transport, energia, vesi ja informatsioon on disainitud sajanditaguse elu tarbeks, vajab põhimõttelist muutust, on ettevõtmise idee.

Craig Venter kuulutas elu mõtte loengul oma uut ideed: „Kirjeldan DNAd kui tarkvara, ja kui me aktiveerime sünteetilise genoomi rakus, kirjeldan seda kui buutimist, alglaadimist, nõnda nagu te alglaadite oma arvutis tarkvara.“ Tema sõnumi kohaselt tuleb kunagi aeg, mil viirusevastase vaktsiini retsepti saab saata koju e-mailiga ning selle vaktsiinimolekulideks kokku kirjutada nagu praegu prinditakse tekste paberile. James Watson tervitas Craigi kõnet käepigituse ja soojade sõnadega – tüli inimgenoomi üle on nüüdseks haihtunud.

Tiit Kändler: tekst ja fotod

Ilmunud 26. juunil EPL pabervariandis lühendatult, digivariandis täies mahus, siin fotosid lisatud.

Autori sõitu ja osavõttu ESOF2012 üritustest toetas ajakirja Nature projekt Nature Stars. Foorumi käigus anti talle üle Euroopa teaduskirjaniku auhind.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri