Teadusteave MTÜ – EESTIS AVASTATI UUS MUINASSADAM/Gurly Vedru

Vastab Ajaloo Instituudi teadlane Gurly Vedru:

Tsitre muinassadam (Kuusalu vald, Harjumaa) avastati selle aasta arheoloogiliste välitööde käigus, kuid eelnevalt oli samakõrgusjoonte põhjal ning maastikuloogikat arvestades üsna täpselt välja selgitatud koht, mis oli muinasajal sobilik randumiseks. Tegu oli omaaegse merelahega, mis ulatus suhteliselt sügavale maismaale ning mis oli meretuulte eest ühest küljest kaitstud Juminda poolsaarega ning teisest neemikuga. Maatõusu tagajärjel on muistne laht juba ammu kuivaks jäänud, kuid selle omaaegsed piirjooned on maastikus hästi jälgitavad. Et tegu oli suhteliselt ulatusliku alaga, siis otsustati muistse sadama võimaliku asupaiga kindlakstegemiseks kasutada esmalt šurfimise meetodit, st muistse lahe kõrgele läänekaldale tehti mitmeid 1 m² suuruseid prooviauke, mille põhjal taheti kindlaks määrata kultuurkihi paiknemine ja iseloom, ühtlasi aga ka välja valida koht mõnevõrra suurema proovikaevandi jaoks. Uuringutest selgus, et muistne kultuurkiht esines kõikides proovišurfides, ühes esines alumistes kihtides ka kivilade. Viimase pärast otsustatigi kaevand rajada just selle asukohta, st kaevatavat ala laiendati 5 m² suuruseks. Kaevamistega selgitati välja, et sadam oli siin olnud kahel muinasaja perioodil. Ülemises, vahetult mättakihi all olnud 10-12 cm paksuses tumedas mullakihis oli savinõude kilde muinasaja lõpusajanditest (12.-13. saj), lisaks leiti ka rauatükke ning mõned pronkstraadi katked. Selle kihi all olid liivakihid, mis annavad tunnistust, et enne muinasaja lõppu oli koht sajandeid kasutamata. Liivakihtide all oli aga intensiivne 20 cm paksune must kiht, mille põhilisteks leidudeks olid 5.-6. sajandi nõrgalt riibitud keraamika, paar väga väikest põlenud luukildu ning samuti rauatükikesed. Kihis leidus rohkesti ka söetükikesi, mida koguti kihi dateerimiseks süsinik-14 analüüsi jaoks. Sellegi kihi all oli liivakiht ning selle all omakorda kaks kihti suuri raudkive. Kuigi viimaste vahelt saadi töötlemisjälgedega kvartsitükk, ei ole praeguse seisuga võimalik öelda, kas tegu on inimeste poolt mingil otstarbel kokkukantud kividega või on see looduslik kivikogum. Võimaliku vastuse sellele küsimusele võiksid ehk anda suuremamahulised kaevamised.

Kultuurkihi intensiivsust, leiumaterjali ning soodsaid loodustingimusi arvestades võib oletada, et Tsitre on olnud ilmselt üheks tähtsamaks mereleminekukohaks, mille kaudu võis toimida ka ülemerekaubandus. Arvatavasti käisid siit merel Kahala järve ümbruskonna ning tõenäoliselt ka Kuusalu ja Kolga muistsed asukad. Tegu on Põhja-Eesti esimese kindlaks määratud asukohaga ning arheoloogiliselt uuritud sadamakohaga.