Jalarikkaim loom elab Räniorus

11. Nov 2012

Kõige rohkem jalgu omavad loomariigis tuhatjalgsed. Sellesse hulkjalgsete klassi alamklassi kuulub umbes 40 000 liiki, kelle esivanematel oli ühe kehalüli kohta kaks jalga, ent tuhatjalgsed arendasid neist välja kaks paari jalgu. See üleminek toimus ammuilma, 400 miljoni aasta eest. Neli jalga on ikka neli jalga ja nende abil saab sajajalgne hõlpsamini maa alla kaevuda, seega siis ka kiiremini vaenlaste eest põgeneda. Nõnda jäid need olelusvõitluse käigus püsima.

Tuhatjalgsete jalad liiguvad piki keha lainjas koostöös. Suurima jalgade arvuga tuhatjalgne on Californias elav liik Illacme plenipes – sõnasõnalt hulkjalgsuse haripunkt. Esmakordselt nähti seda liiki 1926. aastal, 2005. aastal, hiljuti kirjeldas loomakest põhjalikult selle 2005. aastal taasvastanud Arizona Ülikooli teadlane Paul Marek vabaajakirjas ZooKeys. Tollipikkusel emasloomad on keskmiselt 600 jalga, veidi pisematele on isastele piisab vähemast. Rekordloomal oli 750 jalga. Mis küll neljaga ei jagu. Jalaohtrus arvatakse olevat tingitud osaliselt maa-alusest eluviisist ja vajadusest ronida mööda liivakivikaljusid – looma jalgadel on ka tillukesed küünised. See reliktne liik on sugukonna ainus esindaja Läänepoolkeral. Hulkjalgsuse rekordimehel on veel üks eriline omadus – tema kehakarvad toodavad siidi, eksoskelett on suhteliselt massiivne ja silmadeta elukal aitavad teed leida suured sarved. Suu on vähearenenud ja kõlbab vaid taimede või seente kudede napsamiseks. Loomakesed elavad vaid kitsal alal Californias, Silicon Valley äärealadel. Sealseid tammemetsi ja liivakivirahne ning liivapinnast täidab sageli tihe udu, milles tuhatjalgsed end koduselt tunnevad.

Allikas: EurekAlert!

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri