Teadusteave MTÜ :: KAS EESTIS JÄLLE UUS METEORIIDIKRAATER?/Kalle Suuroja

KAS EESTIS JÄLLE UUS METEORIIDIKRAATER?/Kalle Suuroja
teisipäev, 13. detsember 2005
Kuuldavasti on Vaida kandis avastatud kummaline ringstruktuur. Ega ometi pole see jälle uus meteoriidikraater?

Vastab geoloog ja kraatriuurija Kalle Suuroja:

Hiljuti helistas mulle Rae valla tuntud kodu-uurija Peeter Böckler ja teatas, et ta olla aerofotosid vaadates Vaida lähistelt väiksest metsatukast leidnud ühe umbes 300-meetrise läbimõõduga väga selgete piirjoontega ringi ja tal olla tekkinud kuri kahtlus, et ega järsku meteoriidikraatriga tegu ei ole. Ta olla käinud asja ka kohapeal uurimas ja lisaks sellele olla kohalikud jahimehed talle pajatanud mitmeid imelugusid sealkandis toimuvast ja muidugi ka üht-teist maapinnast selle rabalapikese ümbruses. Küsimusele, et kas ma selle asja vastu huvi tunnen, ei saanud muidugi eitavalt vastata. Maa-ameti poolt ülesriputatud aerofotosid Internetist uurides selgus, et Böckleril oli tõsi taga olnud ja selgepiiriline tume ring okasmetsa ning heledama segametsa taustal olemas mis olemas. Asi käis natuke ka meie ametiau pihta, sest olime mõningate aastate eest selle kandi kohta just detailse geoloogilise kaardi koostanud. Päris häbisse just ei jäänud, sest oletatava kraatri alal oli mitu vaatluspunkti ja ringki erinevate setete piirina äratuntav. Paar ringi sees puuritud madalat (5 m) puurauku näitasid, et seal on ligi 4 m rabaturvast, mille all kuni puuraugu lõpuni oli tolmliiv. Rohkem aimataval kui nähtaval ringivallil olid valitsejaks kruusliiv paest veeristega.

Vaida kandi aerofotolt on avastatud kummaline ringstruktuur. Allikas: Maa-amet. Ega praegugi ei saa veel kindlalt öelda, et tegu on meteoriidikraatriga, sest skeptikust sõbrad on mulle näidanud mitmeid pilte ringikujulistest järvedest, kuid ausalt öeldes ilma, olgugi et õige viletsalt, välja kujunenud ringvallita. Enne ei saa midagi täpsemalt öelda, kui auku — aga mingi auk on seal kindlasti — on vähemalt 20 m sügavune puurauk puuritud. 20 m seepärast, et ümbrisalal on pinnakatet ligi 10 m. Kui me siis või isegi enne jõuame purustatud-pihustatud lubjakivideni, siis võime üsna suure tõenäosusega öelda, et tegu on meteoriidikraatriga. Kui aga kohtame kõva kõlisevat lubjakivi, siis peame sellele fenomenile hakkama uut ja veelgi salapärasemat lahendust otsima.

Kui on plahvatuskraater, siis ei tähenda see veel lõplikku tõestust, aga meie oludes 99% küll. Kui on meteoriidikraater, ja seda me salamisi loodame, siis on see kindlasti palju vanem kui Kaali ja Ilumetsa kraatrid, st tekkinud enne viimase mandriliustiku pealetungi, sest jääajajärgse kraatri tarvis on struktuur liialt kulutatud, nii et üksnes meteoriidikraatritele omane ringikujuline põhiplaan on selgunud.

Jaga