Teadusteave MTÜ :: PROGRAMMEERIJAD JÄID RAHULE/Tarmo Uustalu

Vastab üks konverentsi korraldajatest, TTÜ Küberneetika Instituudi teadlane Tarmo Uustalu

Asja ette valmistades ei tajunud me tegelikult ära, kui suure ja pika ja väsitava üritusega tuleb tegu. 300 kohale ilmuvat külalist on kõvasti rohkem kui 300 andmebaasirida. Ning 9 ettekandeid täis pikitud päeva koormavad ära isegi kõige väljapuhanuma kuulaja, rääkimata siis korraldustoimkonnast, kes on pingutanud juba ette. Hoolimata ettevõtmise suurusest läks kõik korda. Sellest on meil väga hea meel. Päris paljud osavõtjad tulid ja ütlesid, et tegu oli väga kõrgel tasemel konverentsiga mitte ainult sisu, vaid eriti ka korralduse poolest. Eesti korraldust iseloomustavat tähelepanu detailide vastu. Palju kiitust pälvisid Tallinn ja Mustpeade Maja ning samuti Raekoda ja Kadrioru loss. Euroopas on Tallinn küll turismisihtkohana teadvustatud, Ameerika külaliste enamus seevastu ei osanud ilmselt midagi oodata ning meeldiv üllatus oli sellevõrra suurem. Nagu programmitoimkondade poolt ette kavatsetud, tekitas suure arvu teaduskohtumiste (3 konverentsi, 11 workshoppi) ühteliitmine sünergiat — suheldi harjumuspäraste valdkonnapiiride üleselt. Tõmbekeskmeks oli seejuures funktsionaalprogrammeerimise konverents ICFP. Ühendkonverentsi värvikaimaks komponendiks kujunes funktsionaalkeelte kommertskasutajate nõupidamine. Sellel esitleti funktsionaalkeeltes realiseeritud tööstusrakendusi firmadest nagu Intel ja Ericsson ning ettekandjad olid karismaatilised. Konkreetsetele keeltele pühendatud nõupidamistel ilmnes, et vanad disainiküsimused — keeled olgu tüüpimata või tüübitud, agarad või laisad — on endiselt kuumad ning Scheme’i, MLi ja Haskelli koolkondade ideaalid on selgelt lahknevad. Tehnilisi ettekandeid raamisid visiooniettekanded, millest vahvaim oli Greg Morrisetti mõtiskelu Mli võimalike tulevikusuundumuste teemal.

Üldine meeleolu programmikeelte teoreetikute hulgas on hetkel kindlasti optimistlik. Levib arvestatav hulk uusi tehnilisi ideid, pisut vanemad on küpsenud ja jõuavad järjest tootmistaseme keeltesse ja keeleprotsessoritesse. Programmikeelte alane uurimistöö liigub õiges suunas ja hea tempoga ning mitte ainult ülemaailmselt, vaid ka Eestis.