Halvad otsused tulevad aistingumürast

30. Apr 2013

Meeltesegadus on üllatavalt täpne väljend seisundi kohta, mis ei taju adekvaatselt maailma. Uudsed eksperimendid rottide ja inimestega näitavad, et paljud vead, mida me oma valikutes teeme, ei ole seotud mitte tunnetusega, vaid meeltega seotud tajudega. „Elu on kõigi valikute summa,“ kirjutas prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus kunagi. Otsused, mida inimene või muu loom teeb, peavad olema kaalutletud nagu partneri valikul või kiired nagu põõsast kostuva praksu peale põgenemine. Paljudel juhtudel tehakse otsused sekundi murdosa jooksul aistingute poolt kogutud ebatäiuslike andmete põhjal, millest aju müra välja keskmistab. USA Princetoni Ülikooli neuroteaduste instituudi teadlane Bingni W. Brunton ja ta kolleegid püüdsid leida, kus rottide ja inimeste lihtsas otsustusvead tekivad. Nad võrdlesid katsealuste käitumist ja arvutimudeleid.

Varasematest katsetest on teada, et otsustamist segab müra, mille allikas võib olla silmades ja kõrvades, vales otsustusläves või strateegias. Bruntoni rühm leidis, et vead lähtuvad aistingute ebatäpsest edasikandmisest ajju – meie tajumismeelte piiratus ei luba meil tajutavaid tõsiasju õigesti hinnata.

Rottidele ja inimestele lasti kõrvadesse vasakult ja paremat poolt lähtuvaid juhuslikult järjestatud plõkse. Katsealused pidid hindama, kumba kõrva tuli enam plõkse. Kuna plõksude mustrit muudeti, saadi hulk statistilisi andmeid, millest selgus, et kuigi närviraku aktiivsus kestab vaid 10 millisekundit, suudab aju säilitada infot mõne sekundi jooksul. Müra peab tekkima varem. Tähendab, et enamik valedest valikutest tehakse tingituna vigadest aistingute algastmel. On näiteks võimalik, et vigade esinemine sõltub suuresti ülesandest. Näiteks võib mälu moodustada kitsaskoha aistingute edastamisel, kui pika aja jooksul võrreldakse uusi elupaiku.

Allikas: Science/Nature

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri