Teadusteave MTÜ :: KUI ROHELINE SAAB OLLA KEEMIA?/Mihkel Koel
7. juuni 2007
| KUI ROHELINE SAAB OLLA KEEMIA?/Mihkel Koel |  |
| teisipäev, 13. detsember 2005 |
| Möödunud nädalal lõppes esinduslik rahvusvaheline konverents “Teadmistepõhised materjalid ja tehnoloogiad jätkusuutliku keemia jaoks”, kus aruleti selle üle, kuidas keemia saaks olla keskkonnasõbralikum. Teadlasi oli palju, kokku 170 osavõtjat 25-lt erinevalt maalt, organiseerimine võttis ka tubli tükk jõudu. Aga ikkagi — milline oli esitatud ideedest teie jaoks kõige üllatavam?
Vastab Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Mihkel Koel: Olen kursis suundumustega selles valdkonnas. Üllatas aga, kui kiiresti siin edasi liigutakse. Ülekriitilises olekus süsihappegaas ja vesi oma rakendustes liigub laborist tööstusesse: konverentsil toimunud ümarlaua vestlusringis leidsid firmade Chematur ja UHDE esindajad koos ülikoolide esindajatega võimalusi ühiselt edasi minna. Teine alternatiivsete lahustite valdkond, mis lausa tormiliselt areneb, on toatemperatuuril vedelate soolade (nn ioonsete vedelike) kasutamine. See, et need soolad ei lendu, teevad neist võimaliku kandidaadi keskkonnasõbralikuks lahustiks. Käib intensiivne uurimine ja katsetamine, leidmaks kõige efektiivsemat kasutusvaldkonda. Väga perspektiivseks ja tööstusele huvi pakkuvaks tuleb pidada ülekriitilises olekus süsihappegaasi ja ioonsete vedelike kombineerimist. Huvitavad olid ka mitmed tööd uute katalüsaatorite vallast, kus esitati võimalusi väga tõhusa ja valikulise orgaanilise sünteesi läbiviimiseks. Oli ka ettekandeid uute materjalide kohta, mida saab efektiivselt kasutada päikeseenergia muundamiseks, kütuseelementides ja vesinikuenergeetikas. Ei puudunud ka tööd uutest suundumustest keemilise analüüsi vallas: kuidas väga väikesed proovi kogused võimaldavad tõsta analüüsi kiirust ja selektiivsust. Usun, et selline suure teaduse koju kätte tulemine annab positiivse tõuke Eesti keemiateadusele — tõestas see ju ka teistele meie võimekust ning head taset. |