Teadusteave MTÜ - EESTLANE ON PSÜÜHILISELT KESKMINE EUROOPLANE

EESTLANE ON PSÜÜHILISELT KESKMINE EUROOPLANE

teisipäev, 13. detsember 2005

Eesti psühholoogid Jüri Allik ja Anu Realo on maailma tippteadlaste seltskonnas aastaid püüdnud leida, millest sõltuvad isiksuse psüühilised omadused. Hiljuti ilmus nende osalusel uus artikkel, mida tutvustas ka ajakiri Science. Kui itaallane su nina ees vehib, araablane sind oma basaarile tirib või venelane kogu aeg oma joru kordab, ära muretse. Sisemuses on nad ikkagi sinu enda moodi. “Revideeritud NEO isiksuse küsimustiku” ehk NEO-PI-R käigus hinnatakse neurootilisust (närvilisust), ekstravertsust (väljapoole pööratust), avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust. Lühend NEO tulenebki ingliskeelsete sõnade Neuroticism, Extraversion ja Openness algtähtedest. Hiljuti ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology ilmunud artiklis osales uurijaid viiekümnest eri kultuurist. Küsitlejateks olid üliõpilased, kokku küsitleti umbes kümmet tuhandet inimest alates Malaisiast, jätkates Serbiaga ja kuni Ühendriikideni välja. Sellest esinduslikust tööst võtsid osa ka Eesti teadlased Jüri Allik ja Anu Realo. Meilt läksid andmepanka 298 isiksuse omadused. Kogu selle suure ja kõigi maailma piirkondade rahvaid hõlmava töö tulemus on üsna üllatav. “NEO struktuur, see tähendab kolmekümne alaskaala omavaheline korrelatsioonide muster on üsna universaalne ja sõltub üsna vähe kultuurist, soost ja vanusest,” summeerib Jüri Allik. See tähendab siis seda, et ole sa hindu või poolakas, oma isiksuse omadustelt oled ikka vaid inimene. Kuid kuidas eestlased selles rahvaste Paabelis end tunnevad? “Me oleme oma isiksuse omadustelt, nagu ka geenidelt, ikka üsna eurooplased,” kommenteerib Allik. Naised ja mehed suhtuvad isiksustesse erinevalt. Naised on meestest positiivsemad, eriti teiste naiste suhtes. Naisi hinnatakse üldiselt neurootilisemateks meestest. See aga võib olla tingitud mitte sellest, et nad on emotsionaalselt ebastabiilsemad, vaid asjaolust, et nad tunnetavad paremini negatiivset efekti ja ühendavad selle küsitletavaga meelsamini kui mehed. Haridus isiksuse omadusi suurt ei muuda. Välja arvatud avatust. See suurenes rõhuvas enamuses kultuurides hariduse kasvades. Vananedes muutub inimene meelekindlamaks. Pöördub enam sissepoole. Avatusel on aga tipp umbes kolmekümnenda eluaasta juures. Siis on inimene kõige avatum. Nooremad ja vanemad on suletumad. See tipp langeb umbkaudu ühte ka loovuse tipuga. Kas on ühtelangevus juhuslik või mitte, pole üheselt võimalik järeldada. Isiksuse omadustelt jaguneb inimkond laias laastus kaheks. Ida ja Lääs. Mida ida poole, seda sissepoole on inimesed suunatud. Selles kontekstis on eestlased üsna rahulik ja väljapoole suunatud rahvas. Euroopa ja Ameerika kultuuridest pärit rahvad ongi suunatud väljapoole, nad on avatud uutele kogemustele. Seevastu Aasia ja Aafrika kultuurid on pööratud sissepoole, on traditsionaalsed ja järelandlikud. Euro-Ameerika kultuurid ei väärtusta niivõrd hierarhiad kui indiviidi.

Vt lähemalt http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=294022

Tiit Kändler

Jaga