Teadusteave MTÜ - 90 AASTA TAGUNE LINNUGRIPP ÄRATATI ELLU

90 AASTA TAGUNE LINNUGRIPP ÄRATATI ELLU

teisipäev, 13. detsember 2005

Inimkonna teadaolevalt suurima globaalse ulatusliku epideemia ehk pandeemia põhjustanud nn Hispaania gripiviirus on tõusnud hauast. Sedapuhku teadlaste käte läbi. 1918. aastal rohkem kui I ilmasõda inimesi tapnud viirus elustati, et otsida võimalusi võidelda linnugripi vastu. Rekonstrueeritud viiruse geneetiline järjestus näitab, et 1918. aasta gripp oli puhas linnugripp, mitte inimese ja linnugripi vaheline hübriid. Selline hübriid tekitas palju kergemaid epideemiad 1957. ja 1968. aastal. Praegune Kagu-Aasiast pärit viirus H5N1 võib nõnda siis vaikselt imetajates edasi areneda ja inimesele ohtlikumaks muutuda, ilma et see inimese viirusega kombineeruks.

Kagu-Aasia eluslindude turud on ohu allikas kogu inimkonnale. 1918. aasta gripiviirus eraldati USA Armeejõudude instituudis Marylandis ühelt selle pandeemia ohvrilt, kes oli säilinud igikeltsas. Gripiviiruse pärilikkusaine eraldamine ei olnud eesmärgiks omaette. Eesmärgiks on täpsemalt teada saada, kuidas gripiviirus muundub ja mil moel selle vastu tegutseda. Siiani pole H5N1 korjanud enam kui ühe mutatsiooni, 1918. aasta viirusel oli neid kümme. Kui rekonstrueeritud viirus hiirtele kanti, surid need kolme päevaga. Tehtud töö vastustajad on viidanud ohule, et taastatud gripiviirus võib vabadusse pääseda ja uue epideemia vallandada. Teadlased kinnitavad aga, et ohtu pole, kuna inimene on säherduse viirusega juba kohastunud.

1918. aasta Hispaania gripipandeemias suri 50–100 miljonit inimest. Viimane, Hong Kongi 1968. aasta gripiepideemia viis hauda 750 000 inimest.

Allikad: Nature, National Geographic

Jaga