Kuidas kaitstakse teadusloomi?

12. Aug 2005

Parasjagu menetletakse Valitsuse määrust, mis sätestab lemmikloomade pidamise tingimusi. Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=101672. Milline seadus kaitseb Eestis teadusasutustes katseteks kasutatavaid elusolendeid?

Vastab Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse lektor Kaarel Relve:
Euroopa Nõukogu võttis 1986.a vastu katseloomade kaitse konventsiooni, mille ingliskeelne pealkiri kõlab “European Convention for the Protection of Vertebrate Animals used for Experimental and Other Scientific Purposes”. Konventsioon jõustus 1991.a. Konventsiooniga on liitunud EL, samuti riike, kes ei kuulu EL-i, nt Bulgaaria. Eesti minu andmetel ühinenud pole. Konventsiooniosalise kohustuste täitmiseks võttis EL 1986a. vastu direktiivi. (Nõukogu direktiiv katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta 24. november 1986 – 86/609/EMÜ.) Loomakaitseseaduse katseloomade kaitse reeglistik on omakorda peamiselt just selle direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud., kuigi ei piirdu sellega. (Muuhulgas seetõttu, et direktiiv on praeguseks mõnevõrra aegunud.)

Seega peaks Euroopa regioonis katseloomade kaitse regulatsioon olema laias laastus suhteliselt ühetaoline. Samas on mõnes Euroopa riigis regulatsioon Eesti omast kindlasti tunduvalt põhjalikum ja kohati karmim (so “loomasõbralikum”), minu teada peaks see nii olema nt saksa õiguses. Samuti ei kata konventsioon, direktiiv ja loomakaitseseaduse vastav osa mitte kõiki loomi, vaid ainult selgroogseid. Lõpetuseks, sellises valdkonnas nagu loomakaitse kipub seadus olema üks ja tegelik elu teine. Ei oska öelda, kui tõsiselt katseloomakaitse regulatsiooni eri riikide tegelikkuses ellu viiakse.
Eesti teadusasutuses katseteks kasutatavate elusolendite kaitset reguleerib Eestis peamiselt loomakaitseseadus (RT 2001,3,4), täpsemalt selle seaduse suhteliselt mahukad 8. ja 9. peatükk ning nende alusel kehtestatud määrused.

Vastab põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme:

Loomade, sealhulgas katseloomade kaitset reguleerib loomakaitseseadus.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene Riigikogu koosseis võttis esimese seadusena 1992. aastal vastu just Eesti Vabariigi loomakaitseseaduse. See tunnistati kehtetuks ja asendati uue loomakaitseseadusega 2001. aastal. Kui esimene loomakaitseseadus käsitles loomkatseid ja katseloomade kaitset üksnes pealiskaudselt, sätestades, et lubamatu on loomkatsete tegemine ilma litsentsita, siis uus loomakaitseseadus käsitleb katseloomade kaitset põhjalikult. See seadus ja selle alusel antud katseloomade kaitset käsitlevad määrused on kooskõlas ka Euroopa Liidu direktiivide 86/609/EMÜ ja 2003/65/EÜ nõuetega.
Loomakaitse üldiselt ja seeläbi ka katseloomade kaitse on oluline küsimus nii Euroopa Liidus kui teisteski Euroopa Liidu liikmesriikides. Tunnistati ju Amsterdami Lepinguga Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud loomade kaitse ja heaolu protokollis loomad tunnetavateks olenditeks. Samas on aga looma tunnetavaks olendiks tunnistamise õigusteaduslik sisu ja tähendus antud hetkel enam kui puudulik.
Euroopa Liidu institutsioonidega tihedat koostööd tegev Euroopa Liidu suurim loomakaitseühing Eurogroup for animal welfare on alles hiljuti algatanud kampaania loomkatsete vähendamiseks ja alternatiivsete katsemeetodite arendamiseks (kampaania info ühingu veebilehel http://www.eurogroupanimalwelfare.org/campaigns.htm ja ühingu 2004. aasta tegevusülevaates http://www.eurogroupanimalwelfare.org/pdf/ar2004.pdf ).
Kõikide loomakaitset käsitlevate õigusaktidega on võimalik tutvuda Põllumajandusministeeriumi veebilehel aadressil http://web.agri.ee/index.php/16156/.

Vastuse täisteksti vt portaali https://teadus.ee esileheküljel rubriigist Teadus seadus https://teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=86&Itemid=89

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri