Inimaju korvab infopuuduse

12. Jul 2015

Meie aju tunneb objekte ära millisekunditega, kuigi visuaalset infot võib olla vähe. Aju teeb pidevalt eeldusi ja võrdleb neid sissetuleva infoga. Kui miskit ei klapi, sekkuvad aju  kõrgemad piirkonnad. Goethe Ülikooli teadlased mõõtsid ajulaineid, mis saadetakse kõrgemaile tasanditele, ja tegid kindlaks, et nende aktiivsus kasvab, kui eelduses on viga.

Katsealustele näidati nn Mooney nägusid – mustvalgeid inimnägude kujutisi, mida tavaliselt näidatakse ülemine pool ülal ning nii, et valgus langeb ülalt. Kui muuta vahel seda näitamise viisi, suureneb aju  aktiivsus 90 hertsi sagedusel – aju alumised korrused justkui  küsivad ülalt nõu. Praegune „oletusliku kodeerimise“ teooria väidab, et alumised korrused oletustega ei  tegele. Aju aktiivsuse 90 hertsi juures leidsid Frankfurdi ajukuvamise keskuse teadlased hiljaaegu. Goethe Ülikooli teadlane Michael Vibral kommenteerib, et need ajusignaalid on oluliselt häiritud skisofreenia ja autismi spektri häirituste puhul. „Need ei tegele ainult vigade parandamisega, vaid on olulised meie tajus.“

Allikas: AlphaGalileo, Goethe Universität, juuni 2015

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri