Tiit Kändleri mahuka raamatu esitlus: Leiutistest, mida keegi ei osanud oodata

9. Dec 2015

Kandler_kutse_800x500px

Raamatu esitlus 10. detsembril kell 17.30 Rahva Raamatus Viru keskuses Tallinnas.

 

 

 

 

 

 

Näide tekstist

5. ARVUTITE TULEMINE JA INSPIREERIV ELUSLOODUS

Frankenstein. Arvuti. Bioinspiratsioon. Takjapael. Robot.

Turing. Tehisintellekt

George Gordon Byron (1788–1824), hilisem krahv Gordon Noel, 6. Byroni

parun, Inglise tuntuim romantiline poeet ja suurim naistegelaskütt, jäi

1816. aasta suvel uhes poeet Percy Bysshe Shelley, tolle tulevase naise Mary

Godwiniga ja tolle pooloe Claire Clairmontiga, kellel oli Byroniga armusuhe,

ühes Šveitsi Genfi järve äärses villas vihmapakku. Et end lohutust ilmast

mitte meeleheitele viia, otsustas seltskond kirjutada õudusjutte.

Byron ise kirjutas (usna loomulikult) fragmendi vampiirist, ent Mary lugu

sai pealkirjaks „Frankenstein ehk moodne Prometheus“. Kui Prometheus

varastas jumalatelt tule, siis Shelley teadlane Victor Frankenstein keevitas

kokku koletuslikuks osutunud inimesetaolise monstrumi, kes hakkab käituma

ennustamatult ja saab teadlasele hukatuslikuks. See oli kui leiutiste

sajandit ennustav ja ühtlasi hoiatav lugu, millel on tehisintellekti ajalooga

saläparane side.

Byroni ainus ametlik järeltulija, tutar Augusta Ada Byron, sündis detsembris

1815 Londonis. Oma naisest lahku läinud, välismaal reisivat ja

1924. aastal türklaste vastu sõtta totanud ning selles juba enne lahingut

haigestunud ja surnud isa ei näinud Ada kunagi, kull aga püüdis ema tõtart

õpetada antipoeediks. Matemaatika, matemaatika, matemaatika. Nõnda

sai Adast tollasel Inglismaal üks väheseid naismatemaatikuid, kes sattus

juhtumisi kokku ajastu probleemiga: kas inimese valmistatud masin

suudab mõtelda?

Ada Byron Lovelace’i panus arvuti leiutamisse avastati alles möödunud

sajandi keskel ja sellest ajast peale peetakse teda esimeseks programmeerijaks.

Ta tegeles arvutiga ehk nagu siis öeldi – analüütilise masinaga, mida

projekteeris alates aastast 1822 inglise insener ja leiutaja Charles Babbadge

(1791–1871), ent mida kunagi valmis ei ehitatud. Sellest hoolimata tõlkis Ada

Byron Lovelace prantsuse keelest Luigi Frederico Menabrea kommentaarid

Babbadge’i arvutile (kuidas see töötab ja tabeleid toodab), laiendades

neid kahe kolmandiku vorra, … … …

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri