Käsmu sadam: kirjade vahetus

9. Feb 2016

Tere, hr arhitekt Allmann!

Tänan vastuse eest. Ehkki, seda lugedes tundub, et räägime eri sadamatest.

Mina end valest eksitada ei lase. Kuure on praegu kaks, ja nende kõrgus väiksem, kui teie  ühel suurel hoonel. Selle ehitamiseks ja autoteedeks võtate maha neli  suurt kuuske, mis moodustavad Meremuuseumi  praeguse hoovi.

Alla mere äärde plaanite teha järelkärudega kolme sõiduauto pikkuste autode parkla, mis hävitab sealse loodusliku liivaranna ja lõpeb betoonseinaga.

Teie mainitud pinnasest madalam paadikuur kesk vett on madalam küll muuseumi esisest pinnasest, kuid et maa mere poole langeb, siis on see kõvasti  kõrgem merepinnast oma suure kolaka mahuga.

Seega ei  saa tõeks lugeda teie vastuväiteid ning plaan rajada selline sadam hävitab muinsuskaitselise Meremuuseumi ümbruskonna, ühes vaatega majakale ja merele.

Alternatiiviks pakutud projekt seda ei  tee, ja arvestab reaalset majanduslikku seisu. Kui selgub, et paate tuleb rohkem, saab seda ju edasi ehitada.

Seega: te olete salanud oma vastuses soovi hävitada puud ja inimlikud mõõtmed ning rajada rahaks tehtavaid öömaju või muuuks otstarbeks ehitisi, sadam on teiejärguline.

Ja veel: kuhu siis on peidetud hiiglaslik kütusemahuti, millest seletuskirjas käib jutt?

Tiit Kändler, Käsmu  mõtteomanik

¤
IMG_3824¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

 

 

 

 

 

 

 

Saatja: Indrek Allmann [mailto:indrek@pluss.ee]
Saatmisaeg: 08 February 2016 13:35
Adressaat: tiit.kandler@teadus.ee
Koopia: annes.naan@vihula.ee; min@kul.ee
Teema: Käsmu

 

Tere,

 

Mulle saadeti edasi Teie pöördumine Käsmu sadama teemadel.

Kuna usun siiralt, et olete huvitatud ka nö teise poole arvamusest, kes ehk pisut enam kavandatavaga kursis on, siis vastaksin paari reaga.

 

Piirdeaiast. Esitate väite, et jätan projektis ebaausal kombel näitamata piirdeaia. Jätan selle näitamata täiesti ausalt – detailplaneeringu eskiis sätestab üheselt (see on põhijoonisel välja toodud), et kõik piirdeaiad planeeritaval alal on keelatud. Kogu sadamaala on ette nähtud avalikuks kasutuseks. Turvalisuse kaalutlustel on lubatud sulgeda pääs ujuvkaile ja sellele kai osale, mille ääres silduvad purjekad – need kohad on põhijoonisel näidatud. Tarastamine on muutunud katkuks kõikjal Eestis. Ka Käsmus on sadama-alaga piirnevad maaomanikud kahetsusväärselt asunud takistama ligipääsu slipile. Püüame planeeringuga leida viisi kuidas ka tulevikus oleks võimalik tagada avalik pääs merele.

 

Veomasinatest. Tegemist on kohaliku tähtsusega väikesadamaga, mis on dimensioneeritud kuni 8m paatide vette ja veest välja võtmiseks. 8m on klassikaline puidust lappaja suurus, mida veetakse tavapäraselt sõiduauto haakes. Ka täna on see Käsmus nii. Arvestades sadamasse planeeritud kaikohtade arvu ja seda, et turvaline sadam pigem vähendab kui suurendab treilervedude arvu (aluse võib jätta sadamasse), siis liikluskoormuse suurenemist oodata ei ole. Kui muret teeb just nimelt suuregabariidiline transport, siis seda on võimalik piirata liikluskorralduslike vahenditega.

 

Hoonestusest. Käsmu sadama planeeritav paadikuur paikneb olemasolevate, kultuuriministeeriumile kuuluvate, täielikult amortiseerunud kuuride koha peal ja on nendega samas mahus. Sisuliselt antakse võimalus olemasolev olukord korda teha. Kalurite võrgukuurid ja sadamahoone on käesolevas eskiisis planeeritud nõlvasiseste ehitistena, mistõttu kõrguslikult jääb nende katus madalamaks kui majaka ja muuseumi ukseesine maapind. Piltlikult öeldes paiknevad suvised võrgukuurid justkui täna olemasoleva puidust terrassi all. Sadamahoone paikneb majakamäe nõlva all ja varjus. Ala dominantehitisteks jäävad olemasolevad, ajaloolised ehitised. Olulisemalt suureneb, vastavalt maaomaniku Tartu Ülikooli soovile, nendele kuuluv majake.

 

Kui huvi on tõsisem, olen valmis Teile tutvustama projektis kajastuvaid tehnilisi ning planeeringuliseid ettepanekuid. Linnapeal kuuldud legendid ei ole otsustamisel alati parimaks abimeheks.

 

Lugupidamisega

Indrek Allmann

 

 

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri