teadus.ee

Hiljuti lipsas ajakirjandusest läbi Eesti teadlaste uurimus, mille kohaselt Jägala juga maksab 157 miljonit krooni aastas. See arv peaks tunnistama, et hüdroelektrijaama pole jõele mõtet ehitada. Kui teha väike jagamistehe, siis saame, et sekundis maksab seesinatne juga 5 krooni. Tunnis teeb see 18 000 krooni. Juhhei! Pole palju inimesi, kelle olemasolu nõnda palju maksab.

Pole mõtet hakata mõtisklema, kas toodud arv on õige või vale. Küll aga tasub mõtelda sellele: kas näiteks kreeklased oleksid hakanud hindama Olümpose mäge? Polegi vaja ajas nii palju tagasi minna. Kas veel eesti ajal oleks kellelegi tulnud pähe mõte Jägala joa hind välja arvutada? Küllap mitte.

Raha on tegelikult asi, mida pole olemas. See on nagu UFO, poltergeist või vaim, mis eksisteerib vaid inimeste peades. Isegi kullal pole mingit hinda, sest reainimesel pole kullaga tegelikult midagi peale hakata. Seda kasutab vaid elektroonikatööstus. Nendes tõsiasjades oleme mu meelest saanud põhjalikult veenduda viimase aasta sündmuste keerises olles.

See-eest Jägala juga on olemas, milles võib igaüks oma silmaga veenduda. Samuti on olemas ka taimed, loomad, bakterid ja viirused.

Küsimus sellest, kas taim on õnnelik, on küsimus vaid inimese enda jaoks. Ometi tunneb iga elustaim eksimatult ära kevade, kui lehte läheb ja õitsema hakkab. Inimene enam ei tunne. Inimest huvitab, kui palju kevad maksab. Kui ta tahab näha igavest kevadet, siis võtab kätte ja kärutab lennukiga muudkui mööda Maad kevadele järele. Lennupileti ja hotellide hinnad ongi kevade hind.

Värskes National Geographicu numbris on huvitav lugu araablastest kristlastest. Sellest, kuidas nemad, kes on olnud esimeste kristlaste seas, on nüüd sattunud põlu alla nii moslemite kui muudest rassidest kristlaste silmis. Esimeste jaoks on nad reeturid, teiste jaoks terroristid. Kirjeldatakse ka ühe Beiruti lähedal elava hermiidi Isa Yuhanna päeva. See 73-aastane pühamees jagab iga päev 10 000 õnnistust kõigile Maa rahvastele. Ta reisib  kõigepealt Alaskasse, siis Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, siis hüppab Aafrikasse, liigub läbi Lähis-Ida, läbib Euroopa. Kulgeb idasse Venemaale ja Aasiasse ning jõuab siis Austraaliasse. Igal pool jagab ta õnnistusi. Selline igapäevane reis võtab tal kolm-neli tundi. Ja ta on keskpäevaks kodus tagasi.

Isa Yuhanna ei tule selle pealegi, et hakata rehkendama, kui palju maksab kevad. Ta reisib oma mõtetes. Kuid tema reis on reaalsem ja looduslähedasem kui turistihordide reisid kokku.
Tiit Kändler