Kliimamuutliku inimese tugipost

12. Jun 2017

See teaduskirjanik Tiit Kändleri esse ilmus Poatmehes 07. juunil 2017

 

Kas te suudate ette kujutada, et kui süütate sõpradega jaanitule, siis paiskate atmosfääri  väikese koguse süsihappegaasi, mis ei lase Maal piisavalt jahtuda ning nihutab kliimat soojemaks? Inimene tajub maailma enesele kohastes mõõtmetes. Jalg, seljatäis ja päevatee on pikkuse, massi ja aja loomulikud ühikud. Nanomeeter, miljard ja veel vähem valgusaasta pole meile tajutavad. Sellest suur osa hädasid pihta hakkab. Mida ütleb teile ppm ehk miljondik osake atmosfäärist, veel vähem näiteks tonn kasvuhoonegaasi.

Kui ka inimene on kliimamuutuse vallandanud, siis tegi ta seda kahtlem atmosfääri ata omaenese jõust teadmatuses olles. Minu mälu järgi oli rootsi füüsik ja keemik keemik Svante Arrhenius, esimesi Nobeli preemia laureaate aastal 1903. Arrhenius seletas jääaegade toimumist ning oli , esimene, kes juhtis juba 1896. aastal tähelepanu kasvuhoonegaaside võimalikule mõjule Maa soojenemises. Tema lihtne reegel ütleb: „Kui süsihappegaasi sisaldus atmosfääris suureneb geomeetrilises progressioonis, siis keskmine temperatuur suureneb matemaatilises progressioonis „

Seejärel tuli Charles David Keelingi avastus 1960. aastal, et Maa hingab igal poolaastal välja, siis jälle sisse, kuid süsihappegaasi sisaldus atmosfääris suureneb. hokikepp, Maa hingamine läbi aasta:. sisse ja välja.

Kyoto, Kopenhaagen, nüüd siis Pariis. Vahepeal veel Rio de Janeiro. See on kui variolümpiamängude graafik, mängude, mida vahitakse hoolsasti, see vabastab prügiämbri väljaviimisest, ent mis unustatakse enne, kui köögivalamualune prügist täis saab.

Mida sinna koguneb? Kyoto puhul oli uba ette teada, et seal midagi otsustada ei saa, sest Venemaa, Hiina ja Usa, vist ka Jaapan panevad eto. Sellest hoolimata saabus Eesti delegatsioon võidukalt. Mis on juhtunud praegu?

Teaduslik konsuśensus on et kliima muutub ja muutused on suuresti tingitud inimtegevusest ja et see on suuresti pöördumatu.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC järeldas 2014. aastal, et kliima soojenemine on 95% tõenäosusega inimese põhjustatud. 2007. asta detsembris sai Nobeli rahupreemia.

MIlankovici tsüklitest ja ookeanivete tsirkulatsioonist võime jäädagi rääkima.

Ilmataatinimene

 

Väikeste sammudega suuri asju ei tee. See võib rõõmustada meelt, aga asja ennast ei paranda. Mida on hakatud rääkima nüüd? Et nn taastuvenergiaga inimkond hakkama ei saa, ki tahame süsihappegaasi pidurdada, tuleb käiku lasta tuumajaamad. Mis kahjuks on ikka põhimõtteliselt samad, milline oli esimene jänkide Manhattani jaam. ITER eht fusiooni eht termotuumajaam, kus kergeid tuumasid õhendatakse, on seisus, et selleprototüübi kallal näritakse hambaid: suurenenud kulud, tulutud sehkendamised, ja lõppude lõpuks võib see osutuda liiga väikeseks.

Jah, kui ka inimene kliimamuutuse vallandas, siis ei teinud ta seda kindlasti mitte tööstusliku revolutsiooniga, vaid palju ennem, ja nimelt koriluselt ning küttimiselt põllumeheks hakates. Oli vaja saada haritavat maad, oli vaja niisutada, leida kasutusviis Niiluse üleujutustele.

Inimesele on meeldinud ilu, ta on leidnud ilu eri mastike vaheldumises, meie mail leidis ta ilu pankrannikul ja Pärnu jõe ääres Pullis. Või kuhu tal kaugemale minna oligi?

Mets tuli maha põletada, maid hakata kas vahetama või hülgama ja edasi nihkuma, nii nagu Põhja- ja Lääne-Eesti loopealsetega sündis.

Homo sapiens jäi ainsa inimese perekonna liikmena ellu.

Elektriauto saastab enam kui sisepõlemismootoriga auto. LED-lamp saastab enam kui Edisoni hõõgniidiga lamp. Elektriga või gaasiga kütmine saastab enam kui puudega kütmine. Rääkigu meile Brüsseli ülemakstud ametnikud mida tahes.

Kuidas säilitada (või lisada optimismi), kuis minna uuele aastale vastu rõõmsameelselt?

Minu meelest on maaharijal ja metsamehel küll põhjust rõõmustada, kuna mis rohetab, see süsinikoksiidi kogub ja sellest suhkrut ning hapnikku teeb.

 

Püramiidiehitajad vallandasid majandusliku revolutsiooni

Aastakümnetejooksul on Giza püramiidide uurijad keskendunud nende hiiglaslike monumentide ehitamise tehnilistele detailidele. Kuid hiljutistest väljakaevamistest on võimalik järeldada, et püramiidide tõeline tähtsus seisneb nende tekitatud sotsiaalses organisatsioonis. Giza läheduses asuvas iidses linnas Heit el-Gurabis ja samaaegses Punase mere sadamas Wadi  el-Jarfis on välja kaevatud uued leiud, mis tõendavad, et vaaraode loodud valitsemise, töö ja kaubanduse infrastruktuurid abistasid püramiide ehitada. Needsamad infrastruktuurid tõid Egiptusesse hiiglaslikult kaua kestva jõukuse ja elavdasid ka nende kaubanduspartnerite majandust.

Esimese, kuueastmelise astmik püramiidi ehitas vaarao Netjerikhet Saqqarasse, mis asub Gizast 25 kilomeetrit lõunas. See 60-meetrine püramiid kerkis tema valitsemise ajal, mil lõppes aastal 2620 eKr. Püramiidide ehitamine hoogustus vaarao Sneferu valitsemise ajal aastatel 2575 kuni 2545 eKr juba Giza platool, kuhu kerkis kolm püramiidi. Tema poeg Khufu, kes on tuntud ka kui Cheops, ehitas suurima püramiidi, 160 meetri kõrguse ja 250 meetri laiuse alusega Giza suure püramiidi. Lisaks ehitas ta veel templi, milles said preestrid surnud vaaraoga suhelda. Sinna kõrvale maeti ka suuri laevu. Ehituse kõrgajal vajati 26 00 inimest, mida kõrgemaks sai püramiid, seda vähem läks rahvast vaja. Kõige tõenäolisemalt ehitati kivide kõrgele lohistamiseks sisemise kaldtee.

Chicago Ülikooli egüptoloog Mark Lehner ja tema meeskond lootsid enne väljakaevamistele asumist eest leida tagasihoidliku laagripaiga. Selle asemel leidsid nad Khufu aegadel hoolikalt planeeritud linna. Pikkades majades elasid 20-liikmelised meeskonnad. Mudatellistest seinad on praegu vaid poole meetri kõrgused. Seal seisid küpsetus- ja õllepruulikojad, mille ahjude ja anumate järgi need tuvastati.  Oli ka viljahoidla ning karjaaed. Lähedusse maetud jäätmed osutavad, et asukad sõid rikkalikult väga kallist vasikaliha. Administratsioonile olid oma hooned, millest annavad tunnistust templid savitahvlitel.

Kaugel orjandusest – selle linnakese 6000 asukat elasid päris mugavalt. Nad sõid leiba ja liha ning jõid õlut peale. Miks vaarao sellesse paika nõnda palju investeeris? Lehner arvab 2015. aastal kogumikus „Labor in the Ancient World“ („Töö antiikmaailmas“) avaldatud artiklis, et seal asus tähtis sadam. Khufu püramiidiprojekt lihvis olemasoleva haldussüsteemi täiuslikuks. Inimestel oli  ehitamiseks motiiv – see oli nende jumala haud. Pärast Khufu valitsusaja lõppu aastal 2525 eKr hiiglaslikke hauakambreid enam ei ehitatud.  See tundub allakäiguna, kuid polnud seda, sest loodud infrastruktuur säilis. See suunati provintside edendamisesse ning selle mõju ulatus sadu ja sadu kilomeetrid väljapoole Egiptust.

Kuid toimunud organisatsiooniline ja majanduslik revolutsioon kindla keskvõimuga eesotsas oli võrreldes Euroopa palju hilisemate ühiskondadega staatiline ses mõttes, et ei toimunud mõttesüsteemide muutusi. Üks ja ainus paradigma kehtis läbi kolme tuhande aasta. See ei olnud tehnoloogiline ime, see oli sotsioloogiline ime. Kuid mõtteviisi staatilisus selle ühiskonna jõu lõppude lõpuks ka ammendas.

 

 

 

 

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri