teadus.ee » Arhiiv » Ööpilved helgivad rõngjalt

Helkivad ööpilved on jutuks Nature 13. detsembri numbris. Nimelt on NASA satelliit Aeronomy of Ice saatnud esimese detailse info Arktika kohal helkivate ööpilvede kohta. Need pilved kumavad müstiliselt pea kohal kõrgematel laiuskraadil, sealhulgas Eestis, pärast päikeseloojangut. AIM andmete kohaselt on pilved kümme korda heledamad, kui siiani arvati. Need moodustuvad kõrgusel 79 kuni 90 kilomeetrit. Nature teate kohaselt arvati siiani, et kõrguseks on vaid 82 km. Helkivad ööpilved moodustuvad, kui veeaur kondenseerub terakesteks mesosfääris. Võibolla tänu kasvuhoonegaaside lisandumisele nähakse neid nüüd ka madalamatel laiuskraadidel kui seni. Pilved moodustuvad temperatuurivahemikus -134 kuni -148 ˚C. Mõnedes pilvedes märgati imelikke jäärõngaid.

Nende pilvede kõrguseks rehkendas saksa füüsik Otto Jesse 82,8 km juba 19. sajandi lõpul. Charles Villmann uuris neid helkivaid pilvi Tõraveres alates 1965. aastast. Neid oli siis näha vaid paari nädala jooksul pärast suvist pööripäeva. NL kosmoseprogramm tundis asja vastu huvi, nii nagu ikka – võimaliku sõjalise rakendatavuse kontekstis. Nii ehitatigi Tõraveres teleradiomeeter Mikron, mis 1974. aastal oli kosmosejaama Saljut pardal ja millega ööpilvi vaadelda püüti. Täpsemalt saab lugeda kogumikust “Universum valguses ja varjus”, mis ilmunud 2005.
teadus.ee