Ajalugu

4. Nov 2005

Teadusaabits on uus irooniline rubriik teadusega seotud terminitest. Selle on kirjutanud Tiit Kändler ja teadus.ee palub arvestada tema aitoriõigusi ning loata mitte avaldada.

AJALUGU
Ajalugu on vanade asjade meenutamise viis sel kombel, et silm jääks pähe. Pea, tõsi, võib mitte õlgadele jääda.
Väga vana aja ajaloolastel oli elu lihtne. Oli toimunud vaid üks sündmus, mida teaduslikult käsitleda. Sellest hoolimata käsitles seda sündmust iga ajaloolane erinevalt. Sest ka ühel sündmusel võib olla mitu tahku. Ajalooline sündmus ongi hulktahukas, mille tahkude arv võrdub ajaloolaste arvuga.
Tänaseks on ajaloo kohta teada, et toimunud on 1 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 001 sündmust. Kui iga sündmus oleks tennisepall, siis ulatuks sündmuste rida Maalt Päikeseni! Kuid Päikeseni sündmuste rida muidugi ulatuda ei saa, sest osa tennisepalle sulaks ära. Neid sündmusi nimetataksegi sulaaja sündmusteks.

Ajalooline sündmus on sündmus, mida sellisel kujul nagu ajalugu seda tunneb, pole kunagi toimunud.
Irvhambad võivad ju arvata, et ajalooteaduse ülesanne on uurida ajalugu, kuni jääb mulje, et ajalugu polegi olnud. See pole tõsi. Tegelikult on ajalooteaduse ülesanne uurida ajalugu, kuni jääb mulje, et minevikku pole olnud.
Ajalugu ja minevik on kaks erinevat asja. Minevik on minevik ja mis sellest ikka rääkida. Kuid tänu teadusele on ajalugu alati meiega.
Tiit Kändler

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri