teadus.ee » Arhiiv » Nobelistid tegid bakteri elu raskemaks

Kujutage ette, et te olete bakter. Siis oleks teiesuguseid inimese sees miljon miljardit. Kui tavalisi koerakke on inimesel vaid kümme korda vähem. Tsüanobakteri vanus on 3,5 miljardit aastat. Nüüdisinimese vanus vaid veidi üle saja tuhande aasta. Inimeste kogumass on 250 miljonit tonni. Tsüanobakterite kogumass 44 miljardit tonni. Mida nendest arvudest järeldada võib? Aga seda, et bakter on igatahes osavam kui inimene. Kui kõik muu siin Maamunal hävib, siis võib bakter ikka ellu jääda.

Seda huvitavam, et mõne bakteriga saab inimene isegi hakkama. Üks neist, Helicobacter pylori, võib tekitada mao limaskesta põletikku ja maohaavandeid. Mida veel veerand sajandi eest ei teatud.

Helicobacter pylori, Nobeli vääriline.
Kuni selle aasta Nobeli meditsiinipreemia võitnud Robin Warren avastas tillukesed komakujulised bakterid poolte uuritud patsientide kõhust ning pani tähele, et bakterite asupaiga läheduses on alati põletikulisi nähtusi. Ja teine võitja Barry Marshall hakkas asja lähemalt uurima ning tal õnnestuski pahategija bakter eraldada. Hiljem Helicobacter pylori nime saanud elukas oli sinnani tundmatu. Üks kummaline asi on siin maailmas ka valgus. Kord on see laine, kord jälle osake — nagu teile meeldib. See valguse duaalsus on riidu ajanud mitmeid füüsikute põlvkondi, alates Einsteinist. Kuid ikka seda juletakse uurida. Tänavuse Nobeli füüsikapreemia võitnud Roy Glauberi tööd rajasid umbes poole sajandi eest nn kvantoptika, kvantteooria rakenduse optikas. John Halli ja Theodor Hänschi tööd aga võimaldavad näiteks astronoomidel pelgalt ülikaugetest galaktikatest saabunud valguse põhjal määrata, millest need galaktikad koosnevad ja kuidas nad liiguvad ning arenevad. Ka põhineb nende arendatud meetodil näiteks ülitäpsete kellade valmistamine, mille järgi GPS-süsteemide abil kosmoselaevad või maised rännumehed oma asukohta määrata saavad. Nobeli keemiapreemia võitnud Yves Chauvin, Richard Schrock ja Robert Grubbs arendasid möödunud sajandi viimasel veerandil välja ühe molekulide ehitamise meetodi — metateesi. Esimene molekul ehitati selle läbi 1990. aastal. Metateesiks on vaja kavalaid abiaineid ehk katalüsaatoreid, ja neid on leitud ning otsitakse üha juurde. Praegu kasutab metateesi keemiatööstus põhiliselt ravimite ja plastmasside valmistamisel.

Tundub, et Nobeli preemiad lähevad üha kindlamalt neile teadlastele, kelle avastustest on inimese tegevusele mistahes muudes valdkondades enam kasu olnud. Tänavustest Nobeli preemiatest vt lähemalt artiklit EPL-is http://www.epl.ee/artikkel_302694.html.

Tiit Kändler