Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 37

nadalteaduses-9983608
teadus.eenr 37

reede, 13. jaanuar 2006

nädal.mõttes

Tähtis Briti poliitik: “Mida head tuleb elektrist?”
Inglise füüsik Michael Faraday (1791 — 1867): “Ma veel ei tea, kuid ühel päeval hakkate seda maksustama.”

nädal.pildis

Aleuutide Adaki saarelt hakkab USA jälgima põhjataevast, et avastada võimalikke riigi pihta suunatud rakette. Selleks sõidutatakse kohale endine naftapuurimisalus, mis on muudetud radarbaasiks. Kuid 26-korruselise maja kõrgune alus on liiga suur, et Panama kanalist läbi mahtuda. Sellel tuleb teha läbi teekond Mehhiko lahe äärest Texasest ümber Hoorni neeme. 815 miljonit dollarit maksev hiiglane peaks Alaskasse pärale jõudma sel kevadel.

Allikas: National Geographic nädal.arvus

Inimeste kogumass: 250 miljonit tonni
Antarktika krilli kogumass: 500 miljonit tonni
Ookeanide tsüanobakterite biomass: 44 000 miljonit tonni
Allikas: WorldWatch

täna.kavas

Füüsika: Tartu Ülikooli teadlased uurivad plasmatelerit.
Geneetika: Hiirtele ajule kõlbavad inimese tüvirakud.
Sport: Miks jalgpall on populaarne.
Küsimus: Potentsiaalsest energiast.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

MEIE LUGEJAD OOTAVAD UUDISEID

Kõige enam ootavad teadus.ee lugejad teadusuudiseid. See selgus meie lugejaküsitlusest. Möödunud aasta lõpul välja pakutud küsitlusele vastas 143 lugejat, kel polnud kahju oma ajast, et meid aidata. See on piisavalt esinduslik arv, et üldistusi teha, kartmata suurelt eksida. Mis siis selgus? Rõhuv enamik meie lugejatest, 87%, jälgib teadusteemalisi kirjutisi ka teistest allikatest. 83% jälgis teadust ka enne teadus.ee ilmumist. Kuid siiski — tervelt 17% on uued teadushuvilised. Mis teeb meile rõõmu. Enim (85%) tahetakse lugeda teadusuudiseid. Järgneb asja.tundja (67%), mis.juhtub (36%) ja teised rubriigi juba suurema vahega. Küsisime kolme enim oodatud lugu, sestap pole protsendid sajani liidetavad. Meie lugejatest 69% on koolis füüsikatunnis kuulanud ja kaasa mõtelnud. 28% on oodanud vahetundi, 3% aga vaid aknast välja vahtinud. Mida eelistatakse vihma ajal? Enam-vähem võrdselt vihmavarju, vihmakeepi ja kiireid jalgu. 75% vastanutest töötab, 25% õpib. 58% meie lugejatest on naised, 42% mehed. 75% linlased, 25% maapaikadest. Rõhuv enamik, 62% lugejatest on 16 kuni 35 aastased, jagunedes võrdselt selle vahemiku noorema ja vanema poole vahel. Kuid üks vastanutest on alla 15 aasta vanune. Soovime talle edu ja rõõmsat meelt! Ülekaalukalt ootavad meie lugejad head uut aastat. Järgnevalt oodatakse teadus.ee uut numbrit, seejärel aga jõuluvana ja näärivana. Suur tänu neile, kes vastasid. Ja ka neile, kes ei vastanud, aga loevad ikka. Vastustest tuli ka välja, et meeldib rubriik küsi.julgelt. Tänagi on seal üks küsimus. Aga küsimused hakkavad otsa saama. Saatke muudkui uusi, ja julgelt. Iga küsimus leiab varem või hiljem vastuse. On see vastus õige või vale, seda otsustab juba teaduse arengukäik ise.

Vt ka http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=98&Itemid=104

Tiit Kändler

reklaam.tekst

SOODNE PAKKUMINE LOODUSAJAKIRJALT

Käes on viimane aeg tellida endale või jõuluvana kingikotti 2006. aastaks ajakirjad

Eesti Loodus, Horisont, Loodus, Eesti Mets.

Kõigile tellijatele, kes vormistavad aastatellimuse enne 31. jaanuari 2006, on kingituseks puuvillane poekott, et vajaliku kauba saaks kanda koju kilekotte kasutamata. Märtsis 2006 ilmub ka MTÜ Loodusajakiri järjekorras kolmas teaduse ja looduse aastaraamat “Lehed ja Tähed”.Raamatu ettetellimisel on soodushind koos postikuluga 220 krooni! Ettetellimine kestab 31. jaanuarini 2006!

Vormista oma tellimus kohe SIIT!

http://ad.sekretar.ee/adclick.php?bannerid=454&zoneid=&source=&dest=http%3A%2F%2Fwww.loodusajakiri.ee%2Ftellimine%2F
Allikas: MTÜ Loodusajakiri

mis.uudist

SAMSUNGILE MEELDIB TÜ TEADLASTE PLASMATELERITE ARENDUS

Maailma suurim arvuti- ja TV-kuvarite tootja Samsung kiitis heaks Tartu Ülikooli teadlaste vahearuande plasmatelerite materjalide väljatöötamises ning soovib jätkata ülikooliga koostööd. TÜ füüsika instituudi ja füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna 15-liikmeline teadlaste rühm on loonud vajalikud seadmed plasmatelerite materjalide omaduste uurimiseks ja käivitanud uute materjalide valmistamise. “Samsungi kontserni hinnangul on Tartu Ülikooli teadlased projekti esimese viie kuu kestel viinud läbi väga tähtsa, laiaulatusliku ja kõrgetasemelise uuringu, mille põhjal saab juba ette valmistada edasised plaanid ülejäänud koostööperioodiks,” ütles TÜ füüsika instituudi teadusdirektor Marco Kirm. Möödunud aasta augustis alanud lepinguline uurimistöö jätkub ka uuel aastal. Lisaks Samsungi otsesele rakenduslikule huvile on esimeste uurimistulemuste baasil valminud ka käsikiri, mis esitati avaldamiseks ühte maailma juhtivasse rakendusfüüsika ajakirja. Edu pandiks on olnud Eesti kõrgesti kvalifitseeritud teadlased, kelle töö tulemusena on loodud maailmatasemel võimalused materjalide valmistamiseks aatomkihtsadestamise ja laseraurustamise meetodil.

Samsungi kõrval on füüsika instituudis ettevalmistamisel ka koostöö nii Euroopa suurima pooljuhtskeemide valmistaja, Saksa firma Infineoniga kui ka Hollandi elektroonikagigandi Philipsiga. Nii Samsung kui ka Philips on maailmas ühed kiiremini arenevad kõrgtehnoloogiafirmad, kus teadus- ja arendustegevusse panustatud eelarve ületab mitmekordselt kogu Eesti riigi teadus- ja arendustegevuse kulutusi.

Allikas: Tartu Ülikool

HIIRTELE KÕLBAVAD INIMESE TÜVIRAKUD

Inimese embrüonaalsed tüvirakud võivad moodustada toimivaid täiskasvanud neuroneid hiire ajus. Varem on näidatud, et sellised tüvirakud võivad moodustada neuroneid katseklaasis, kuid kui need hiire ajusse siirdati, ei suutnud need reageerida teiste neuronite poolt antud elektrilistele signaalidele.

Nüüd on Californias La Jollas asuva bioloogiliste uuringute instituudi teadlane Fred Gage avastanud, et kui embrüonaalsed tüvirakud hiire ajju süstida, siis arenevad need neuroniteks ja toetavad gliiarakke.

Teadlased registreerisid hiire aju lõikude elektrilisi signaale ja leidsid, et inimese neuronitel olid samalaadsed elektrilised omadused kui hiire neuronitel ja kui neid stimuleeriti, siis saatsid edasi elektrilisi impulsse.

Allikas: Nature

JALGPALLI TEEVAD PARIMAKS SPORDIKS ÜLLATUSED

Miks jalgpall on üle maailma nõnda populaarne? Sellele küsimusele püüdsid vastata USA Los Alamose riikliku laboratooriumi teadlased. Nad analüüsisid viimase sajandi jooksul peetud 300 000 eri spordimängude tulemust selle kandi pealt, kas võitis favoriit või mitte. Vaatluse all olid USA hoki-, jalgpalli-, korvpalli ja pesapalliliigad ning Inglise jalgpalli tippliiga.
Tulemus näitas, et kõige ettearvamatumad olid jalgpallimängud, seejärel tuli pesapall, korvpall ja lõpuks ameerika jalgpall. Kui aga vaadati viimase 10 aasta tulemusi, siis vahetasid pesapall ja Inglise tippliiga omavahel kohad. Mis tähendab, et jalgpall on viimastel aastatel muutunud ennustatavamaks. Nii et Eesti meeskonnale on jäänud vähem võiduvõimalusi.
Allikas: New Scientist

DINOSAURUSTE KÕRVAD OLID KURDID

Kui Tyrannosaurus rex teile kallale tulnuks, poleks ta teie karjeid kuulnud. Saksamaa Regensburgi ülikooli teadlane Otto Gleich kasutas andmeid dinosauruste lähisugulastelt lindudelt, et arvutada, milliseid sagedusi dinode kõrvad kuulsid. Mida suurem on lind, seda kitsamat helilainete ala ta kuuleb. Sisekõrva sisestruktuuri võtmeelemendi pikenedes kuuleb lind madalamaid sagedusi.

Gleich väidab, et archaeopteryx kuulis nagu nüüdsed linnud. Kuid 1,4 tonni raskune allosaurus kuulis kõige paremini 1,1 kilohertsiseid sagedusi ja ei kuulnud üle 3 kHz helisid. 75 tonnine brachiosaurus aga oli üle 2,4 kHz helide jaoks kurt. Nii et ooperisse poleks tal olnud mõtet minna.

Allikas: New Scientist

ALLEA UUS PRESIDENT ON JÜRI ENGELBRECHT

Detsembris valisid Euroopa Teaduste Akadeemiate Föderatsiooni (ALLEA – All European Academies) liikmed ALLEA presidendiks Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendi Jüri Engelbrechti. Senise presidendi, hollandlase Pieter Drenthi ametiaeg lõpeb märtsis.
ALLEA on Euroopa teaduste akadeemiate assotsiatsioon, mis ühendab 52 akadeemiat 39 maalt. See loodi 1994. a ning on kujunenud oluliseks institutsiooniks Euroopa teadusmaastikul. Ühendus esitab sõltumatuid arvamusi ja hinnanguid, annab erapooletut nõu teaduspoliitika küsimustes, rõhutab teaduseetikat, teadlaste vastutust jne. ALLEA sekretariaat asub Amsterdamis Hollandi Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia juures ning selle tegevust toetab Hollandi valitsus (lähemalt vt: http://www.allea.org/). Teadustulemused on omandamas üha laiemat kõlapinda nii Eestis kui ka Euroopas ja kogu maailmas, mis igati vastavad Lissaboni ideedele konkurentsivõimelisest ja dünaamilisest teadmistepõhisest ühiskonnast. See poleks aga võimalik ilma kõrgtasemel teaduseta ja kindlasti mängib Eestis suurt osa ka meie teadusstruktuuride kaasajastamine. Jüri Engelbrecht oli Eesti Teaduste Akadeemia presidendina aastail 1994-2004 tegev uute rahastamissüsteemide juurutamisel, tippkeskuste moodustamisel, Eesti teadusstrateegia 2002-2006 väljatöötamisel. Ta on Euroopa Teadusfondi juhtkomitee liige ja Euroopa Komisjoni teadusnõukoja (EURAB) liige. Hiljuti oli Jüri Engelbrecht tegev Euroopa Komisjoni töörühmas, mis pani aluse Euroopa Teadusuuringute Nõukogule (ERC) kui organisatsioonile, mis hakkab mõjutama eesliiniteaduse arengut Euroopas. ALLEA president valitakse kolmeks aastaks. See positsioon on tunnustuseks Jüri Engelbrechti teaduspoliitilisele tegevusele ning Eesti Teaduste Akadeemiale ja kogu Eesti teadlaskonnale. Ilma Eesti teadlaste edusammudeta poleks meie esindajatel arvestatavat kaalu. ALLEA president on väga kõrge ühiskondlik amet, millist Eesti teadlastel varem pole olnud. Akadeemik Jüri Engelbrecht on Eesti Teaduste Akadeemia asepresident ja TTÜ Küberneetika Instituudi Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskuse juhataja. Nimetatud keskus on üks Eesti teaduse tippkeskustest, mille teadustöö haarab komplekssüsteemide alaseid uuringuid südamerütmidest faasiüleminekuteni tahkistes, solitonide dünaamikast klaverihaamrite dünaamikani, fotoelastsusest turbulentsi uuringuteni ja ökonofüüsikani.

Info: Ebe.Pilt@akadeemia.ee, tel 6 450 711

Allikas: TA teadusinfo osakond

mis.juhtub

KUIDAS LINNAD LOODUST PEAVAD

Esmaspäeval, 16. veebruaril kl 18 toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu saalis loodusõhtute sarjas õhtu teemal: “Turisti eine linnaloodus.” Teadusajakirjanik Tiit Kändler kõneleb ja näitab pilte sellest, kuidas oma ja võõraste linnade loodus annab teada eri rahvaste looduskultuurist.

Oma lauludega lisab värve Tõnu Tepandi.

Allikas: Looduse Omnibuss

SEMINAR KLIIMAMUUTUSTE MÕJUDEST

9. ja 10. jaanuaril toimus noorte Eesti ja Ühendkuningriikide kliimamuutuste uurijate seminar Käärikul. Räägiti kliimamuutuste sotsiaalmajanduslikest mõjudest.
Külalisesinejateks olid uurijad Jelle van Minnen Hollandist ja Xianfu Lu New Yorgist. Projekti koordineerisid Rein Ahas Tartu Ülikooli Geograafiainstituudist ning kliimauuringute keskuse “Tyndall” rajaja ja juht Mike Hulme Ühendkuningriikidest.
Allikas: Briti Nõukogu

TEADUS.EE PÄRNU GRAAFIKAFESTIVALIL

Sel nädalal toimub kümnes Pärnu Graafika IN festival. “Kuna seda festivali korraldab Non Grata, siis on ütlematagi selge, et traditsiooniks kontseptuaalses plaanis on segaduste tekitamine ning ülikiire reageerimine ühiskonnas toimuvale,” ütles üks festivali korraldajaid Mari Kartau. Graafikanäituste kõrval on peaesinejaks Ernest Truely USA-st. “Tema performance’id on äärmiselt graafilised, tehnikana kasutab ta põletust kuuma oraga ning alusena inimkeha” kommenteeris Kartau. Tema sõnul on teine hõrk maiuspala väljapanek “Eesti Graafika Kuldsed aastakümned” — näitus, mis jutustab meile dokumentaalmaterjalide põhjal ajast, mil Eesti graafikud said pakkide kaupa nii ülemaailmse kui -liidulise tähtsusega aukirjasid, kui vaimsus oli kõrge ja valulävi madal. Neljapäeval, 12. jaanuaril leiab aset legendaarse Harku 1975 näituse raames toimunud kongressi representatsioon, kus tollased ettekandjad Raul Meel, Leonhard Lapin, Mart Helme ja Tiit Kändler taasesitavad 30 aasta taguseid sõnavõtte. teadus.ee ja Eesti Päevalehe teadustoimetaja Tiit Kändler kõneleb kunsti ja teaduse ühisosast ning mõlema valdkonna rollist julgeoleku ja turvalisuse tagamisel. SÜNDMUS HARKU 75 toimus täpselt 30 aastat tagasi Harku mõisas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi ruumes. Selle korraldajate seas olid tollase ENSV TA noorteadlaste komisjoni liikmed. Lisaks kontseptuaalsele väljapanekule leidis aset happening, ansambli Mess kontsert ja sümpoosion. Näituse hilisem rekonstruktsioon leidis aset 1995 aastal Tallinna Linnagaleriis.

Vt lähemalt http://www.hot.ee/siramsiram; http://www.nongrata.ee

Allikas: Mari Kartau

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS

eestiteadusfoto20051-2766013

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

kuulamis.vara

LABOR LÄHEB KESKKONDA

Pühapäeval, 15. jaanuaril saab Laborist kuulata, kuidas atmosfäärifüüsik ja meteoroloog Rein Rõõm Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudist tutvustab oma eriala ja keskkonnafüüsikat laiemalt. Lõuna-Korea geeniteaduse sära on tuhmunud, pettuste paljastumine on toonud häbi tervele riigile. Saatejuht on Priit Ennet. Labor on Vikerraadios kuulda pühapäeval kell 17.05.

Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/

Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

MEIE POPULAARTEADUSLIK SUURATLAS

Suur maailma atlas

Eesti Entsüklopeedia kaardköideEesti Entsüklopeediakirjastus, 2005285 lk, hind poodides ca 880 krEelmise aasta lõpul valmis saanud eestikeelne “Suur maailma atlas” on tõeline vägitegu. Ja siinkohal tahab teadus.ee juhtida tähelepanu, et tegu ei ole pelgalt kaardikoguga. Tegu on eestikeelse kohanimistu paikapanemisega ühelt ja teaduse populariseerimisega teiselt poolt. Need andmed, mida siin 130 lk kaartide kõrval 60-l leheküljel pakutakse, on üsna huvitavad. Saab ikka süveneda ja uurida. Näiteks õhtul, kui enam midagi muud teha ei jaksa või ei viitsi, võtta ette kaart, kus on peal maailma elatustase. Ja avastada, et Eesti on keskmine. Saab ette võtta kaardid: laste suremus, usundid, keeled, relvakokkupõrked (muuseas — meile lähimad relvakokkupõrked on olnud Moskvas, seda ei tasu unustada), energeetika, mäetööstus, igat moodi transport, Eestist pärit maadeavastajad ja mis kõik veel nii üldiselt kui iga maailmajao kohta eraldi. Ja Eesti kohta veel lisaks. teadus.ee arvates teeb see EE atlase eriti väärtuslikuks. Tavaliselt kipume ju selliseid ülevaatelehekülgi kahe silma vahele jätma ja atlast vaid kaardikoguks pidama. Aga ei tasuks. Pole meil nii palju popteaduslikku kirjandust midagi. Ja siin on asi ära seeditud, kaartidele ja graafikutele laotatud. Maiuspala kirjutajatele, toimetajatele, ränduritele mõtteis või reisides. Kaartidest on tore see, et nõnda palju on pühendatud väikeriikidele, väikesaartele — mida suurte maade atlastes ei kohta. Ja Antarktis on antud erilise armastusega. Nii et kui ka hind esmapilgul tundubki suur, pole see seda kindlasti mitte. See on raamat aastakümneteks. Tore, et meie silmad selle ära nägid. Kui aga silmadele juba läks jutt, siis — luubi peab küll ostma. Luubid tehakse Hiinas, ja luubi abil saab täpsemalt näha, et kus kohas just.

Kes veel ei usu, et Eesti edeneb, võtku uue atlase kõrvale 1989. aastal välja antud “ENE kaardid”. See on üsna põnev tegevus, nende kahe võrdlemine.

Tiit Kändler

küsi.julgelt

ENERGIA POTENTSIAALSUS JA TÕELISUS

Kas potentsiaalne energia on selleks välja mõeldud, et energia jäävuse seadus kehtiks?
Kaido

Vastab füüsik Tiit Kändler:

Energia jäävuse seadus kehtib nii või naa, kuidas inimene ka eri laadi energiaid ei nimetaks. Jäävuse seadus tähendab ju seda: kurb on see, et midagi ei teki juurde, aga tore on see, et midagi ei hävi ka.

Potentsiaalne energia on nimetatud nõnda energia kohta, mis tööd ei tee, aga võib seda teha. Õun võib puu otsast alla kukkuda ja rohul roniva ussikese maha lüüa. Puutükk võib põlema minna ja seeläbi sooja teha. Ning aatom võib laguneda ja seeläbi soojuse ja muu kiirguse vallandada nagu tuumaelektrijaamas. Kui need seda aga parasjagu ei tee, siis ootavad potentsiaalselt, millal teha saavad.

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.

Jaga