teadus.ee » 2007 » January
31. aug. 2018
19.01.2007
Keeruka maailma ilu Koostanud Tiit Kändler Toimetanud Jüri Engelbrecht ja Mati Kutser Kujundanud Galina Varlamova Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus 66 lk Ega see lihtne ole kirjutada sihukesest keerulisest asjast nagu maailm, kus 1+1 ei ole teps mitte 2. Aga püüda ju ikka võib. On siis mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus ehk inglise lühendina CENS võtnus ette ja välja andnud kogumiku. Kogumik sisaldab populaarseid kirjutisi töödest, mida tehakse põhiliselt TTÜ Küberneetika Instituudis ning mille läbi uuritakse keerukat mittelineaarset maailma. Juttu on muu hulgas õlireostusest ja mäluga materjalidest, klaveritest ja füüsikast majanduses, südame tööst ja mõrvarlainetest. Lõpus leiab ka sõnaseletusi ja kirjanduse loetelu.
Kahju vaid sellest, et trükist poodides müügil ei ole. Kuid tõsised asjahuvilised võivad küsida TTÜ Küberneetika Instituudist, tel 6204160, cens.ioc.ee
teadus.ee 19.01.2007
kunst.ee 4/06 Peatoimetaja Heie Treier Kujundaja Tõnu Kaalep SA Kultuurileht
32 lk, hind 55 kr
Mulluse aasta viimane kunst.ee tegeleb muu hulgas mäluga. Huvitavad loojupid on siin leida Saaremaalt pärit superarhitaktist Itze-Leib Schmuilowsky´st alias Louis Kahnist ja Kalju Põllu meenutused Tartu ülikooli kunagisest kunstikabinetist. ”Realism on kunsti ülim aste, mis kätkeb endas kõigi eelmiste astmete kogemusi ja oskusi,” deklareerib Tõnu Õnnepalu oma essees. Nii et “tagasi realismi juurde!” On ka teadust, nt lugu värskest kunstidoktorist Kärt Summatavetist, kes lisaks veel leiutanud uudse kunstkäsitöötehnoloogia ja uurinud, kuidas kultuuri eripära nüüdisaegselt tõlgendada. Selgub, et kultuuri on loonud naiskäsitöö! Manifeste aga loovad mehed, nagu väljaande lõpuosast selgub. Neid on seal ridamisi, üks uhkem kui teine. Üks ajaloolisem kui teine. Jääb siis lugeja otsustada ja meenutada, kas peale manifesti ka kunsti tekkis.
teadus.ee
19.01.2007
GLOBE PROGRAMMI UURIMUSTE KONKURSS Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja GLOBE programm Eestis kuulutavad välja õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde üleriigilise konkursi. Osalema kutsutakse üldhariduskoolide 5.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi. Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, veebilehed, GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd. Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kollektiivse töö puhul tuleb eristada nimeliselt kuni kaks õpilast, kes vajadusel uurimustööde konverentsil tööd esindavad.
Töid hinnatakse kolmes vanusastmes: 5.–7., 8.–9., ning 10.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste tööd.
19.01.2007
Pähklid ning punase viinamarja nahk on koduks ühele keerulise nimega ainele, resveratroolile. Seda leidub ka punases veinis. Ning selle toimet on mitme kandi pealt uuritud. Ja omistatud sellele ka suisa imettegevaid võimeid. Nüüd on Lous Pasteuri, Harvardi ja Kuopio ülikoolide teadlased näinud, et resveratrool kaitseb hiiri tüsenemise ja suhkrutõve eest. Johan Auwerx´i juhtimisel toimunud uuringud näitasid, et resveratrooli sisaldavate toiduainete söömine edendab hiire lihassüsteemi.
Lihased omistavad paremini hapnikku ja seeläbi taluvad paremini füüsilist koormust. Selle mõju juured viivad raku energiavabriku mitokondrini. Resveratrool aktiveerib sirtuiini perekonna valku SIRT1, mis käivitab energiavahetust kiireneva protsessi. Firma Sirtris Pharmaceuticals on alustanud uuringuid, kuidas kõike seda teadmist suhkrutõve ravimisel kasutada.
Allikas: AlphaGalileo
19.01.2007
1. Siiani on väljaspool Päikesesüsteemi leitud üle 200 suure planeedi. 2. 27. detsembril 2006 startis prantslaste satelliit, mis on võimeline avastama vaid 2-3 korda Maast suuremaid planeete.
Allikas: New Scientist, 6. jaan
19.01.2007
Ühe teooria kohaselt on igal osakesel peegelteisik. Elektronil peegelelektron jne. Kui nii, siis see peegelmateeria tavamateeriaga ei suhtle. Kuid see võib ka olla osa tumedast ainest. Kuid seda saab siiski kinni püüda. Novosibirski riikliku ülikooli teadlane Zurab Silgadze arvab, et siis saab peaaegu lõputu energiaallika.
Kui peegelmateeria panna tavamateeriaga täidetud anumasse, neelab see nõrgalt ümbrusest soojust, mis kiirgub peegelfootonitena välja. See jahutab anumat ja kui selle kõrval on teine sama algtemperatuuriga anum, voolab soojust ühest anumast teise. Protsess toimub peaaegu lõputult. Silgadze kinnitab, et termodünaamika teist seadust siiski ei rikuta. Kuid ometi peab enne energiaime juhtumist peegelmateeria üles leidma ja kinni püüdma.
Allikas: New Scientist, 6. jaan 2007
19.01.2007
Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954. Kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. Mis on tagasihoidlik sõna ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut, poliitikut. “Tegemist on Soome teaduskogukonna suure talguprojektiga,” iseloomustas ürituse korraldustoimkonna pikaaegne peasekretär Jan Rydman.
19.01.2007
Maailmapanga endise peaökonoomi sir Nicholas Sterni juhitud ülevaatest: kui kasvuhoonegaaside emissioon jätkub praeguses tempos, siis maksab see aastas 5-20% rahvuslikust koguproduktist. Ülevaade avaldati 30. oktoobril 2006 ja oli tellitud Suurbritannia valitsuse poolt.
Allikas: Acid News, dets. 2006.
19.01.2007
Kui meil Eestis on erakordselt soe jaanuar, siis Bangladeshis on seevastu eriti külm. Pealinna Dhaka elanikud on tavalise 18 kraadi asemel sunnitud toime tulema 5 soojakraadiga. Tiibetist tulev külm õhk on tekitanud paksu smogi, mis muutub veelgi tihedamaks muidu tavatute lõkete suitsust.
Allikas: New Scientist, 13. jaan 2007
19.01.2007
“Pole midagi teha peale töö. Pole midagi süüa peale toidu. Pole midagi kanda peale riiete.”
Ameerika poeet Benjamin Franklin King 1857-1894