Nõrgemad jäävad ellu

20. Feb 2009

Darwini teooriat on tõlgendatud nõnda, et liikide kadumine seondub nende võimetusega kohastuda uute keskkonnatingimustega. Ning et ellu jääb vaid tugevam. Kuid Müncheni Ludwig-Maximilians-Universitaet üllatas siin oma teadlaste tulemusega. Uuriti kolme liigi tsüklilise võistluse kulgemist. Sealjuures iga liik oli ülejäänud kahest ühest liigist üle, kuid jäi kolmandale alla. Uurimist juhtinud professor Frey sõnul on sellises tsüklilises konkurentsis ellujääjaks eranditult nõrgem liik. Kaks tugevamat surevad välja, mida on näidanud ka laborikatsed bakteritega.
Ökosüsteemid koosnevad pajudest eri liikidest, kes vastastikmõjutavad üksteist ja võistlevad nappide ressursside pärast. Kes jääb ellu, kes jääb mällu pole kunagi teada kindlalt, vaid ikka mingi tõenäosusega.



Iga päev sureb Maal välja hinnanguliselt umbes 50 liiki, millist arvu on seostatud inimese mõjuga. Kuid mis tegelikult toimub, pole teada ei ökoloogidele, ei biofüüsikutele. Kolme liigi tsükliline võistlus ei ole sündinud vaid teadlaste peades – see esineb ökosüsteemi alamsüsteemides nagu näiteks korallriffide selgrootute või siis California sisalike seas.
Frey sõnul tegeleb samalaadsete asjadega mänguteooria ja seal nimetatakse kolmiktsüklilisust kivi-paber-käärid vastastikmõjus. Kivi rikub käärid, mis tervena lõikavad puruks paberi, mis omakorda tervena mässib sisse kivi. Nõrgema ellujäämine kehtis ka siis, kui võistlevate liikide vahel olid erinevused väikesed. „Tulemus näitab, et ökosüsteemide dünaamikas mängib juhus suurt osa,” kommenteeris Frey.
Asja kohta saab lugeda siit: nõrgemelus
Allikas: Physical Review Letters, 13. veebruar 2009Allikas:

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri