Zarnecki: Titani maastik on üllatavalt kodune

6. May 2005

Avaldame väljavõtte Tiit Kändleri intervjuust Cassini-Huygensi juhtivteaduri John Zarneckiga. Kogu intervjuu pannakse meie portaalis välja järgmisel nädalal. Artikkel Zarneckist ja Titanist ilmub Eesti Päevalehes laupäeval.
Zarnecki külastas Eestit Briti Nõukogu teaduskohviku raames sel esmaspäeval
(vt teadus.ee nr 4).

Kui edukas oli maanduri Huygensi laskumine 14. jaanuaril Saturni kuule Titanile?
See oli fantastiline edu. Sinna jõuda ja selles keskkonnas hakkama saada, laskuda pinnale, teha kogu aeg mõõtmisi ja siis veel saata pinnalt 70 minuti jooksul andmeid.
[(veel…)] Te unistasite viiest minutist.
Jah. Kui me seadmete projekteerimisel oleksime teadnud, et Huygens on nii kaua tegus, oleksime need testsugused teinud.

Kas maandumine oli vedel või tahke?
See ei olnud vedel maandumine ses mõttes, et vedelikku oleks pritsinud. Minu instrumendid pinnaseuurimise paketist töötasid just nimelt maandumise ajal. Olen üsna kindel, et Huygens maandus liivataolisesse pinnasesse, mis on moodustunud jääteradest. Seitse-kaheksakümmend protsenti veejääd ja ülejäänud süsivesinike, näiteks metaani jääd. See sõmer pinnas oli märg. Hiljuti oli sadanud metaani. Päeva, kuu, kümne aasta eest. Mass-spektromeeter näitas metaanihulga kolmekümneprotsendist tõusu ühe-kahe minuti jooksul pärast maandumist. Maandumine soojendas pinda, ja kuna see oli tõenäoliselt niiske vedelast metaanist, siis metaan aurustus. Me näeme piltidelt jõgesid või jõesänge, kaldajoont, veerkive. See kõik kõneleb vedeliku kasuks.

Kuhu siis ikka maanduti?
Me näeme piltidelt tumedaid alasid, heledaid alasid. On need järved? On tõenäoline, et maanduti ühe sellise servale. Kaamera oli jäigalt paigas, vaatas vaid ette. Saatis meile 70 minutit identseid pilt. See on frustreeriv. Sest samas ei tea, mis on sada meetrit teie seljataga. Arvame, et olime järve või kuivanud järve kaldal. Ja vaatasime sellest eemale. Kujutlege vaid — saja meetri kaugusel selja taga on ilus vedela metaani järv! Me ei oodanud, et side kestab nii kaua. Sellepärast kinnitasime kaamera kindlalt. Kosmoses püüate vältida iga detaili, mis liigub, sest need võivad üles ütelda.

Mis oli teie jaoks kõige üllatavam Titanilt saabunud teadetest?
Üllatav oli see, et sealne maastik on nii vaheldusrikas. Seal on vedelikukogusid, jäiseid alasid, kruusavälju, jõesänge, kaldajooni. Ja et see on samas nii maapärane, nii kodune.

Foto: Siin pildil on kaamera väga Titani pinna lähedal, viieteist-kahekümne sentimeetri kõrgusel. Titan on jäine, mitte kaljune keha, 70 protsenti sellest on jää. Vee ja süsivesinike jää. Oletatakse, et sond lõi pildil all vasakul nähtava jäise munaka pooleks.
http://esamultimedia.esa.int/images/cassini_huygens/huygens_land/Picture7.png

Foto: Siin näeb vaheldusrikast Titani maastikku, nii nagu Cassini selle pildistas. Jõesängid ja vedelikukogud vahelduvad lauskmaaga. Tuleb arvestada, et Cassinil on 15 aasta tagune tehnika, kaamera lahutusvõime on vaid 60 000 pikslit. Siis, konstrueerimise ajal, oli see tehnika viimane sõna!
http://esamultimedia.esa.int/images/cassini_huygens/huygens_land/press_release_050120/HRICoastLineMoasic_H.jpg

Cassinist üldiselt saab teada siit:
http://www.esa.int/SPECIALS/Cassini-Huygens/SEM9W82VQUD_0.html
teadus.ee

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri