Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 66

teadus.eenr 66

reede, 01. detsember 2006

nädal.mõttes

“Armastuselt ei võta tükki küljest, kui mõistame armastuse biokeemilist alust.”
USA religiooniuurija ja kirjamees Sam Harris

nädal.pildis

Vägev magnet. Novembri keskel testiti maailma suurimat ülijuhtivat magnetit. See asub tuumauuringute keskuse CERN Genfi kiirendiosakonnas. Atlase nime kandva detektori toroidaalne magnet hakkab püüdma saladust, miks osakestel ja seega ka meil kõigil on üldse mass. Suure hadronite põrgataja (Large Hadron Collider) poolt kiirendatud prootonid kihutatakse üksteise vastu. Ning Atlas püüab leida jälge tekkivast Higgsi bosonist. Loodetakse ka leida jälgi lisadimensioonidest ning täiustada osakeste standardmudelit. Magnet on valmistatud kaheksast ülijuhtivast mähisest, igaüks 26 korda 5 meetrit suure ja 100 tonni kaaluva struktuuri sees. Voolutugevuseks saavutati 21 000 amprit, mis on 500 amprit enam, kui pidevalt vajatakse.

Testi jooksul püüdsid detektorid kinni kosmiliste kiirte koostises olevaid müoone.
Allikas: New Scientist, 25. nov 2006. Foto: CERN nädal.arvus

Liikuv poolus

Magnetiline põhjapoolus liigub praegu 40 km aastas põhja poole. Alates oma avastamisest 1831. aastal on see liikunud 1100 km. Kõige lähemal geograafilisele põhjapoolusele on see umbes 2030. aastal.

Allikas: National Geographic, dets 2006 täna.kavas

Söök: Jaht toiduvõltsijatele.
Tervis: Koorilaul ja kõnevõime.
Psühholoogia: Mittekogetu kogemine.
Energia: Uraani hind tõuseb.
Lugemisvara: Marsi-raamat Eesti mehelt.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TEADUS JAHIB TOIDUVÕLTSIJAID

Doping spordis on naljanumber selle kõrval, mis toimub toiduainetööstuses. Õigemini toiduaineid võltsivas tööstuses. Ühendkuningriikide toidu- ja standarditeagentuur tegi kindlaks, et näiteks 54 protsenti kottidest, mis kaupluses kandsid basmati riisi silti, sisaldasid enam või rohkem mõnda odavamat riisisorti. Basmati riisi kasvatatakse vaid Gangese tasandikel ja Põhja-Indias ning Ida-Pakistanis.Täpselt samamoodi ei saa olla kindel, kas nn orgaaniline porgand pole mitte tavaline porgand. 2 protsenti Ühendkuningriikide baarides müüdavast kallist d˛innist ja vodkast on segatud odavamaga. Mõned kauplustes müüdavad kanad sisaldavad 55 protsenti vett, mis on seotud veise ja sea valkude abil.Euroopa tervisekaitseametid jooksevad toidu võltsijatega võidu nagu dopingukütid dopingufirmadega spordis. On kasutusele võetud geneetilised meetodid, isotoopkoostise mõõtmised ja mis iganes täppisanalüüsid, määramaks, kas Kreeka külmpressitud oliivõli on ikka kasvatatud Kreekas. Kuid mahetoodete jaoks häid testimeetodeid pole, sest näiteks Ühendkuningriikides on lubatud maheloomadele kord aastas anda antibiootikume ja kunstväetiseid orgaanilistest väetistest toidus eristada pole võimalik.Küll aga on geneetilist testimist kasutatud Eesti pättide tabamiseks. Nimelt enne EL-i astumist tegutses kuldne võiring Saksamaa ja Eesti vahel. Saksast sõitis võikoorem Eestisse, saades eksporttoetust.

Ja siis pakiti või Eesti paberisse ning saadeti oma või pähe koorem Saksasse, saades sealt peatselt EL-iga ühinevate riikide eksporttoetust. Lähemal uurimisel selgus, et suuresti on tegu ikka ühe ja sama võiga, mis muudkui sõitis külmautodes Saksamaa ja Eesti vahel. Kontrollid mõõtsid vesiniku ja hapniku isotoopset koosseisu võis ja jõudsid järeldusele, et see on tehtud hoopis Iirimaal. Sellest toredast nipist kirjutas 11. novembri New Scientist.

Nii et. Kui lähete poodi ja otsustate kallima ning väidetavasti tervislikuma toidu kasuks, pole veel kindel, et saate selle, mida loodate. Puhas mahe õunamahl võib vabalt osutuda koosnevaks kiirkasvatatud Kuuba suhkruroo nestest. Ja Parma sink võib olla sirgunud hoopis Poola lehma küljes. Et aga ehedat võltsist eristada, läheb vaja nii palju raha, et parem siis juba süüa kulda.
Tiit Kändler

vänge.lugu

KOORILAUL PARANDAB KÕNEVÕIMET

Koorilaul võib aidata ravida isegi ajukahjustusest tingitud kõnehäireid. Inimestel, kes kannatavad afaasia ehk kõnehalvatuse all, on ajuhäired, mis takistavad neil kõnelda ja kõnest aru saada. Neuroloogid on ammu teadnud, et vahel suudavad sellised patsiendid sõnu laulda. Arvatakse, et laulmine aeglustab kõne kiirust ja teeb sõnade hääldamise kergemaks.

Kanada Montreali ülikooli teadlane Isabelle Peretz ja ta kolleegid lasksid afaasiat omavaid inimesi laulda tuntud ja tundmatuid laule üksi ja kooris. Üksilaulmine kõnet ei parandanud, kuid kooris laulmine parandas kõnevõimet dramaatiliselt. Peretz kinnitab, et mitte laulmine ise ei aita keelemälu taastda, vaid lauljate vaheline kogemuse ja meeleolu jagamine.
Allikas: New Scientist, 25. Nov 2006

euroopa.mõtleb

KUIDAS KOGEDA MITTEKOGETUT

Pime mees, kes kannatab déją vu all tundub kui kurt, kes kurdab müra üle. Kuid nii see on. Déją vu efekti ehk tunnet, justkui olete midagi juba üle elanud, mida kindlasti teha pole saanud, on püütud seletada nõndagi, et pildid ühest silmast on võrreldes teise silma omadega veidi hilinenud.
Kuid Leedsi ülikooli teadlased Akira O’Connor ja Chris Moulin on jõudnud järeldusele, et sellised kooskogemused nagu näiteks tõmbluku avamise heli koos mõne muusikapalaga või siis vestluskatke mõne söögisaali sumina taustal võivad vallandada ka pimedatel isikutel déją vu tunde. See räägib vastu déją vu optilise tekke teooriale. Kuid déją vu tunne on nõnda subjektiivne, et tundub, justkui poleks eri isikute kogemuste vahel ühisosa. Teadlastel tuleb see veel leida.

O’Connori doktoritöö käsitleb déją vu esilekutsumist hüpnoosi abil. Ühes eksperimendis paluti üliõpilastel neile ette näidatud sõnad meelde jätta. Hüpnoosi all aga kästi need unustada. Hiljem näidati neile samu sõnu, et esile kutsuda tunnet, justkui oleks nad neid kusagil näinud. Ja pooled katsealustest ütlesidki, et tekkis déją vu sarnane kogemus. Kuid déją vu uurimine pole kerge, sest seda pole soovi peale kusagilt võtta.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

AVASTATI KOSMILINE GAMMAKELL

Astronoomid on avastanud ilmaruumist esimese väga suure energiaga gammakiirguse moduleeritud signaali. Korrapäraseid signaale on vastu võetud alates 1960. aastatest, mil avastati esimene raadiopulsar. Kuid Väikese Rohelise Mehikese-1 nime saanud pulsar oli 100 000 korda nõrgem kui see, millest teatati ajakirja Journal of Astronomy and Astrophysics 24. novembri numbris.

Signaal tuleb 2005. aastal avastatud kaksiksüsteemist LS 5039, mis koosneb massiivsest, 20 korda Päikesest suuremast sinisest tähest ja tundmata objektist, milleks võib olla must auk. Nad on üksteisele viis korda lähemal kui Maa Päikesele ning tiirlevad ühise keskme ümber nelja-päevase perioodiga. Sellisel süsteemil saab uurida osakeste kiirendamist mustade aukude läheduses. Durhami ülikooli astronoom Paula Chadwick ja tema kaaslased loodavadki leitud kaksiku abil mustade aukude iseloomu uurida.

Vt lähemalt www.pparc.ac.uk ja www.mpi-hd.mpg.de
Allikas: AlphaGalileo

tuuma.jaam

URAANI HINNAD KULGEVAD ÜLESMÄGE

Vastupidiselt meie tuumagurude kinnitusele on uraani hinnad maailmaturul kindlal tõusujoonel. Uraanikaevandustesse investeeritakse usinalt, kuid neid pole siiski piisavalt. Pärast üleujutust Kanadas asuva Cameco firma Cigar Lake´i kaevanduses arvatakse uraani hind tõusvat 70 dollarini naelalt. Novembri esimesel nädalal tõusis see tervelt 7 protsenti.

Tuumajaamad toodavad 16 protsenti maailma elektrist. Austraalia toodab 40 protsenti maailma uraanist ja väidab, et võib 15 aastaga luua tuumaenergeetika, mis suudab võistelda kivisöe ja naftaga. Praegu Austraalias tuumajaamu pole. Igal viimase viisaastaku aastal on uraani hind tõusnud 45 protsenti. See ületab vase ja nikli 23-protsendise hinnatõusu aastas. “Uraani hinna tõusu ei peata miski, kui ei juhtu mõnda suurt õnnetust tuumajaamas,” kommenteerib Massachusetssi tehnikaülikooli füüsik Thomas Neff. 20 aastat pärast Tšernobõli avariid olid hinnad madalad ning kaevandusi ei avatud.
Allikas: International Herald Tribune, 7. nov 2006

lugemis.vara

LÄBI LUGEDA ENNE LENDU MARSILE!

Towards Mars! ExtraRaud Publishing, Helsinki-Tallinn

Kõvad kaaned, suur köide, 168 lk

Aastal 2000 ilmunud Marsi-kogumiku äsjailmunud järg. Suurejoonelise kujundusega maailmatasemel kogumik annab sügava ja arusaadava pildi Marsi uurimise minevikust, olevikust ja tulevikust. Ohtralt illustreeritud ja infograafikaga varustatud. Artiklid maailma kosmoseteaduse tippudelt. Sisaldab ka põhjaliku registri nii I kui II köite kohta. Mõlemat müüakse Rahva Raamatus.Kui 7. novembril toimus Euroopa Kosmoseagentuuri ESA peakorteris Pariisis teadusnõukogu koosolek, jagati selle osavõtjatele üht põhjalikku raamatut Marsist. Pealkirja taga “Towards Mars! Extra” (Marsi poole! Ekstra) on eelkõige ühe eestlase aastatepikkune töö. See mees on Paul Raudsepp, pikka aega Soomes tegutsenud kirjastaja, kes nüüdseks on taastanud oma kunagised sidemed nii Tallinna kui sünnilinna Narvaga.Aastal 2000 ilmutas kirjastaja Paul Raudsepp esimese Marsi-kogumiku, “Towards Mars!” Nüüd siis tuli sellele järg. Ingliskeelse kogumiku eripäraks on see, et autorid on eranditult kosmosemaailmas tunnustatud teadlased. Esindatud on sakslased, ameeriklased, jaapanlased, inglased. Nii NASA kui ESA kui Jaapani juhtivad kosmoseteadlased. “Need uurijad on väga hõivatud inimesed, niisiis võttis kolm aastat aega, et kõigilt lood kätte saada,” kommenteerib Raudsepp. Raamatus avaldatud lood on originaalartiklid, ekstra selle jaoks kirjutatud. Mis pole maailma populaarteaduslikes kogumikes just kõige tavalisem. Raudsepp toob esile California Tehnoloogiainstituudi teadlase Albert Haldemanni artiklid Marsi kulgurite Spirit ja Opportunity saamisloost. Haldemann on NASA projekti Mars Exploration Rover juhtivteadlane. Pole siis ime, et artiklid on varustatud hulga suurepäraste fotodega Marsist ja seal siiani ringi uitavatest kulguritest, kelle eluiga on osutunud pikemaks, kui kõige optimistlikum projekti osaline lootis. Mars Express tiirleb ümber Marsi kolmandat aastat. Ning selle kõrge lahutusvõimega stereokaamera loomist juhtinud Berliini Vaba ülikooli professor Gerhard Neukum pole asjata uhke, et praegu on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. “Järgmise kahe Maa-aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist,” lubab Neukum.

Raamatus on visandatud ka tulevikunägemus. Mis seisneb selles, et ESA lennutab aastal 2030-2040 Marsile inimesed. Soome meteoroloogiainstituudi professor Risto Pellinen juhib tähelepanu, et Marsi teadusliku uurimise algusest möödub varsti 400 aastat. 1608. aastal nägi Galieo Galilei oma parima teleskoobiga Marsi muutuvaid faase. Marsi kaardistamise algatasid 1830. aastal saksa astronoomid Wilhelm Beer ja Johann von Mädler. 1877. aastal laskis itaallane Giovanni Virginio Schiapelli Marsi pinnavormide kohta käibele termini “canali”, mis ekslikult tõlgiti kanaliteks. Tegelikult mõtles itaallane voolusänge, mis ühendavad meresid ja järvi. Nüüd on tänu Marsi-laevadele teada, et Marsi ilmastik on olnud kunagi soojem ja märg, nõnda et mõned pinnavormid on kujundatud tõepoolest voolavate vete poolt.Helsingis ja Tallinnas elav kirjastaja Paul Raudsepp on avaldanud kaks raamatut Marsi uurimisest, mis koondavad endasse nii selle planeedi uurimise mineviku kui võimaliku tuleviku. Marsi uurijatel on oma ühing, International Mars Exploration Working Group. Marssi uurivates laevades on palju ka Soomes valmistatud instrumente. Perekonnakirjastus Raud Publishing, kel on aastast 1990 tütarfirma ka Tallinnas, tahab olla hea kahes asjas. “Üks on populaarteadus, teine Põhja-Euroopa ajalugu,” ütleb 1943. aastast Helsingis elav Raudsepp, kes on koos Eesti Kunstimuuseumiga avaldanud ka raamatu baltisaksa portreekunstist Eestis. Marsi-raamatu tarbeks jäi saamata ühe Hispaania eksobioloogi artikkel elu võimalikkusest Marsil,” kahetseb Raudsepp. Kuid igal asjal on ka oma hea külg. “Saan hakatagi plaanima Marsi võimaliku eluga seonduvat köidet.” 2005. aasta augustis osales Paul Raudsepp teadus.ee vee-teemalises suvekoolis Käsmus, kus kõneles veest Marsil.

teadus.ee