Teadusteave MTÜ :: EESTI METEORIIDIKÜLLUSE MÜSTEERIUM/Kalle Suuroja

EESTI METEORIIDIKÜLLUSE MÜSTEERIUM/Kalle Suuroja
teisipäev, 13. detsember 2005
On kuulda olnud väiteid, et Eesti on eriti meteoriidiküllane maa. Millel need väited põhinevad?

Vastab geoloog ja kraatriuurija Kalle Suuroja:

Eesti maismaa-ala pindala on 45 215 km2 ja see on 0,03% kogu Maa maismaa-ala (umbes 149 miljonit km2) pindalast. Võrreldes kogu Maa pindala (umbes 510 miljonit km2) Eesti kogupindalaga (koos territoriaalmerega) ehk umbes 80 000 km2 , on asi veelgi troostitum, vaid veidi üle 0,01%. Elanike arvuga ei tasu võrreldagi, sest siingi on nullid protsentide ette veelgi kergemad tulema. Ei ole midagi teha, Eesti on väike ja selleks ta ka jääb. Aga ei, ühes asjas kannatab ta siiski võrdlust ka selle maailma kõige vägevamatega, ja selleks on meteoriitsete struktuuride arv! Maailmas on senini avastatud 170–180 meteoriiditekkelisest struktuuri ja 7 neist ehk ligi 4 protsenti asub Eestis. Seega, Eestis on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt. Milles on selle fenomeni olemus? Kas Eesti on tõesti justkui meteoriitide Eldoraado, kuhu need riburada, ülejäänud maailma millekski pidamata, kukuvad? Kindlasti on nende arvude taga ka objektiivsemaid põhjusi (geoloogilise ehituse iseärasused, geoloogilise uurituse tase jne), kuid asjaolu iseenesest paneb muidugi imestama. Siinkohal ei ole mõtet vist lisada, et see näitaja annab meteoriidikraatrite tiheduse poolest ühe pindalaühiku kohta Eestile maailma riikide seas kindla ja igati auväärse esikoha. Lõpuks ometigi on veel üks ala, kui eesti maatõugu lehmade ja hobuste arv ühe pindalaühiku kohta välja arvata, milles me end maailmas esimeseks võime pidada.

Vahel on veesilm Kaali kraatri põhjas üsna kokku kuivanud. Foto: Tiit KändlerEesti seitsmest meteoriidikraatrist kahel juhul (Kaali ja Ilumetsa) on tegu kraatriväljadega ning ülejäänud viiel juhul (Neugrundi, Kärdla, Tõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) üksikstruktuuridega. Eesti kraatrite vanus ulatub 67 aastast (Simuna) kuni 535 mln aastani (Neugrundi). 5 kraatrit (Kaali, Ilumetsa, Tõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) on moodustunud käesoleval Kvaternaari ajastul ja ülejäänud 2 (Neugrundi ja Kärdla) Vara-Paleosoikumis. Meie kraatrite mõõtmed varieeruvad samuti väga suures ulatuses: mõnest meetrist (Lasnamäe) kuni enam kui 20 kilomeetrini (Neugrundi). Kõigi senini teadaolevate Eesti meteoriitsete struktuuride meteoriitne päritolu on kindlaks tehtud 61 aasta jooksul (1937–1998) ja koos sellega on arenenud ka meie meteoriidikraatrite uurijate arusaamad Maal toimuvatest katastroofilistest sündmustest.

Murranguliseks suhtes oli 1981. aasta, kui pärast ligi 15 aastat kestnud otsinguid ja eksirännakuid jõudis mitmete meie meteoriidikraatrite uurijate teadvuse arusaam suurte meteoriidkraatrite olemusest ja kõigest sellest, mille juurde oli teeotsa juba ligi 65 aastat varem (1916) kätte juhatanud Ernst Öpik.

Jaga