Teadusteave MTÜ :: VEE NÄGU PAISTAB JÄÄST

VEE NÄGU PAISTAB JÄÄST
teisipäev, 24. mai 2005
Masaru EmotoVee sõnumidTuul&Nool, 2005

137 lk, formaat: album 24×33 cm, kõvad kaaned, 378 kr Raamatukoi netipoest

Veest oleme me tulnud ja vette me läheme. Pole siis ime, et vee omadusi uurivad teadlased ja asjaharrastajad, kunstnikud ja mustkunstnikud. Ning muidugi keskkondlased. Nemad siis selle kandi pealt, et mõõdavad, millised ained vees ringi hulbivad. Jaapanlane Emoto on seda meelt, et piisab jäätumisel moodustuvate veekristallide pildistamisest. Vaatab neid, ja kohe on selge, et kas vesi on puhas või mitte. Oma teooria seob Emoto Jaapani eluenergia õpetuse hado’ga. Emoto laseb eri linnadest, eri loodusmaastikelt kogutud vett Petri tassikestes külmkapis jäässe minna, ja tema kaaslased pildistavad mikroskoobi all neid moodustuvaid kristalle. Mida ilusam kuuetahuline kristall moodustub, seda puhtam on vesi. Kuid jah, Emoto tunnistab, et mõni destilleeritud vesi ei moodustagi kristalle. Selge see, kristalliseerumiseks on ju vaja kristallisatsioonikeset. Sellega võib ju leppida, et puhtal ja mustal veel on erinevad jääkristallid. Kuid siis tuleb asi, mis tavafüüsiku suisa tummaks teeb. Emoto mängib katseklaasis olevale veele muusikat. Ja moodustuvad kristallid sõltuvad muusika iseloomust. Siis kinnitab Emoto klaasi külge jaapanikeelsete hieroglüüfide rea, mis ütleb: kole, ilus, kurat, ingel. Ja kristall tulebki kole, ilus, kuratlik ja ingellik. Siit on sammukene veele palve lugemiseni, lapse pildi näitamiseni jms. Ahjaa, kui vesi näeb kummelitaime, tulevad kristallid kummelitaolised, kui apteegitilli, siis apteegitilli sarnased. Jäägu selle uskumine igaühe enda otsustada. Üks on selge, “Vee sõnumid” avaldab muljet ja paneb oma igapäevaskeldustes mõtlema ka teadlase. Loodetavasti siis teaduse piiride üle. Mis ei pruugi sugugi olla nii ranged, kui meie siis Läänemaailma serval omast arust arvame.

Olgu kuidas on, ilusaid sõnu on Masaru Emoto kirjutanud, ja neid on hea lugeda. “Sõnad on looduse võnked. Inetud sõnad loovad inetu looduse,” ütleb ta. Kes soovib lisa, saab külastada hado kodulehekülge http://www.hado.net Seal on asjast pikalt-laialt kirjutatud.

Tiit Kändler

Jaga