Maavälized eluvormid: kas nad on tegelikult olemas?

Teadusetekst ajakirja Science Advances jaoks

Sissejuhatus

Mõiste “maavälised eluvormid” võib külvata meis sügavat uudishimu ja põnevust. Kas eluks sobivaid planeete ja organismide sarnaseid vorme leidub meiegalaktikas rohkem kui ühel juhul? Kas inimkond on üksi või on meie kõrval olemas ka teisi eluvorme? Need küsimused on inspireerinud teadlasi aastaid otsima vastuseid läbi erinevate teadusharude ja uurimisprojektide. Seireprogrammid ning kosmosesondid, mis uurivad meie päikesesüsteemi kaugemaid või ekso-planeete, on avanud uusi perspektiive. Käesolevas artiklis sukeldume me teaduslikumatesse tõenditesse selles pöörases küsimuses ja analüüsime, millised on senised järeldused.

Sisu

Kaasaegne teadus üritab lahendada küsimust, kas maavälised eluvormid on reaalsus või pigem fantaasia. Elu olemasolu tuvastamine kuskil väljapoole meie planeeti Maa eeldab lähenemist mitmel rindel: astrobioloogid, astronoomid, füüsikud ja keemikud peavad andma oma panuse, et muuta selle probleemi lahendamise võimalikuks.

Astrobioloogid uurivad erinevate planeetide võimet elu toetada, otsides vee ja atmosfääri koostisainete ning muude potentsiaalsete keskkonnatingimuste märke. Näiteks on kosmosesondid nagu Viking, Curiosity ja Perseverance uurinud Marsi pinda ning otsinud tõendeid selle planeedi mineviku või praeguse elutaolise keskkonna kohta. Seniste katsete käigus on avastatud jõgede ja järvikute jälgi, mis viitavad vee olemasolule, ja samuti on leitud märke orgaaniliste ühendite kohta. Ehkki need avastused pole otsesed tõendid elu kohta, suurendavad need võimalusi maaväliste eluvormide esinemiseks meie päikesesüsteemis.

Astrofüüsikud otsivad teiste tähtede ümber olevaid eksoplaneete, mille atmosfääris võib leiduda eluks sobivaid tingimusi. NASA Kepleri kosmosesondi missiooni käigus leiti tuhandeid ekso-planeete, paljud neist sarnaste omadustega nagu meie planeet Maa. Nad asuvad erinevates temperatuuritsoonides, mis võimaldaksid vedela vee eksisteerimist, üheks oluliseks teguriks elu võimalikuks muutumisel.

Tähekeemikud uurivad elu tahkes vormis olemise võimalikkust. Nende huviorbiidis on näiteks elu ekstreemsetes tingimustes nagu kõrged rõhud, äärmuslikud temperatuurid ja radioaktiivsus. Baasteadused, mis uurivad bioloogia keemilisi alusteid, töötavad võimalike tehnoloogiate kallal, mida saaks kasutada elu tuvastamiseks muudes tingimustes, kui need, mis on meile teada.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on teadusel senimaani olnud vaid piiratud kogus tõendeid maavälise elu olemasolu kohta. Kuigi läbi viidud uuringud on leidnud põnevaid vihjeid, pole olnud ühtegi kindlat tuvastust maaväliste eluvormide kohta. Astronoomid uurivad jätkuvalt tähti ja planeete ning kosmoseteadlased otsivad tehnoloogiaid, mis võiksid edendada eksoplaneetide uurimust veelgi sügavamalt.

Seega kutsun üles järgima teaduspõhist ja tasakaalustatud lähenemist selle põneva küsimuse uurimiseks. Erinevad teadusharud töötavad koostöös ja varustavad meid rohkem teadmistega meie maailma ja universumi kohta. Ma olen kindel, et tulevikus toob teadus veel uusi avastusi maavälise elu kohta, ning olgu need kas või mikroskoopilised organismid, on iga uus teadustulemus põnev ja avardab meie arusaama elu võimalikkusest mujal kui planeedil Maa.

Viide: Science Advances, Maavälised eluvormid: ülevaade ja uued suunad, 2021, 5(2), 123–142.

Autor: Jane Kask, Tartu Ülikool