teadus.ee » Arhiiv

KUIDAS JAGADA RIKKUST
Rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Vähemasti näitab seda USA kogemus. Maa, mida ometi peetakse kõigi võimaluste maad kõigi jaoks, liigub üha suuremate erinevuste poole. Kui 1979. aastal teenis üks protsent rikkaimaid 33 korda nii palju kui 20 protsenti vaesemaid, siis 2000. aastaks oli see vahe kasvanud 89-kordseks. Asja on püüdnud seletada nii majandusteadlased kui ka füüsikud. Rikkus jaotub rikkaimate vahel nii, nagu jaotub energia gaasi aatomite vahel. Inimesed jagavad omavahel raha sama juhuslike sündmuste läbi, nagi jaotub energia molekulide vahel nende omavaheliste põrgete läbi. Nii nagu energiagi, raha ei teki ega kao, vaid ainult jaotub ümber.
New Scientist

ESIMENE ÕIGE VÕÕRPLANEET
Aasta alul mõõdeti esmakordselt võõrplaneedi kiirgust. See õnnestus NASA Goddardi Kosmoselendude Keskuse ja Arizona ülikooli teadlastel. Kuigi planeedikütid on viimase kümne aastaga saanud jälile umbes 150-le päikesesüsteemi välisele planeedile, on need registreeritud kaudselt – kas siis kodutähe orbiidi võbelemise või tähe valguskiirguse muutumise järgi, kui planeet selle eest möödub. Nüüd on NASA Spitzeri taevateleskoobi abil aga nähtud 140 valgusaasta kauguse planeedi infrapunast kiirgust. Täht asub Pegasuse tähtkujus ja selle ümber tiirlev planeet on Jupiterist umbes viis korda massiivsem. Planeedi pinna temperatuur arvatakse olevat 700 kraadi.
New Scientist

UUED UUDISED MARSILT
Marsi pinna uued mõõtmised tõendavad, et sellel planeedil on minevikus tõepoolest olnud vesi. NASA marsiuurijalt tehtud võtted kinnitavad, et Marss on olnud aktiivne geoloogiliselt hiljutises minevikus. Kõrge lahutusvõimega kaamera näitab mäenõlvu, millesse vesi on uuristanud süvendeid, samuti laavavoogusid ja märke veeuputusest. Siiani on arvatud, et Marss on olnud pidevalt surnud ja kuiv. Nüüd siis selgus, et viimasel viiendikul oma eksistentsist on Marsil tegutsenud ka vulkaane. Vähemalt osa Marsi veest on säilinud kas siis jääkoorikuna või planeedi pinna all sügavustes. Teisalt on avastatud, et meteoriidikraatrid on Marsil vanemad ja paremini säilinud, kui siiani arvati.
Nature

Jaga