teadus.ee » Arhiiv » Ernst Öpik 120: teadlaste öö Kundas

Reedel, 27. septembril Kunda Tsemendimuuseumis toimuv teadlaste öö „Meie kosmiline saatus“ pühendatakse Ee3sti kuulsa astronoomi astronoom Ernst Öpiku tegevusele.

Teadlaste öösel seotakse omavahel astronoomia kirjandusega, et seeläbi ja Öpiku abil uurida universumi ja päikesesüsteemi saladusi, seejuures inimest ja inimlikkust ning inimühiskonda hetkekski unustamata.

Üritus algab kell 18 Tsemendimuuseumi taga Öpiku auks pingi avamisega ja jätkub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktori, professor Jaak Kikase põnevate eksperimentidega.

Viru Rannateatri näitlejad loevad vahelduseks ette katkendeid Ernst Öpiku raamatust „Meie kosmiline saatus“, esitatakse tema klaveripala.

Kohtumistest Öpikuga Eestis ning mujal ja tema töödest kõneleb akadeemik Jaan Einasto.

Öpiku töö seostest Eesti ja Põhja-Iirimaa kultuuriajalooga ning tema Armagh’ kolleegidest kõneleb teaduskirjanik Tiit Kändler ettekandes: „Meie ainulaadne kõigearvuline.“

22. oktoobril möödub 120 aastat Ernst Öpiku sünnist Port Kundas ehk Lontovos.

Allikas: Kunda Tsemendimuuseum

Ernst Öpik püsib Armagh’ Observatooriumis aukohal

Eesti astronoom Ernst Öpik püsib Põhja-Iirimaa Armagh’ Observatooriumi nõupidamiste saalis aukohal tänaseni. Aastatel 1948–1981 Armagh’s töötanud ja ka maalähedaste objektide uurimisel maailmakuulsa Öpiku foto seisab observatooriumi endiste direktorite näopiltide vahel ja selle teadusasutuse 1789. aastal asutanud Iiri Kiriku peapiiskopi Richard Robinsoni büsti kõrval. Seinal ripuvad Robinsoni kujutav maal ja praeguse peapiiskopi, observatooriumi nõukogu esimehe Richard Clarke’i foto.

Öpik tõestas 1950. aastatel, et Maa ajaloo jooksul oli üsna tõenäoline kokkupõrge vähemalt 34-kilomeetrilise läbimõõduga meteoriidiga, millele järgnes globaalne häving. Alles 1990. aastal tõestati nüüdse Mehhiko alal 65 miljoni eest toiminud hiiglasliku 10-kilomeetrise meteoriidi kraater ning püsib hüpotees, et selle plahvatuse läbi hukkusid dinosaurused.

Foto: Tiit Kändler